Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-06-30, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e0dd028208aabee49d752737ad62dc92e89b80679e2bfd93397ff97d2d6d363c
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Kohus lahendab asja kohtuistungil. Mõjuval põhjusel võib kohus lahendada asja istungit pidamata. (2) Kohus võib ka omal algatusel kutsuda istungile eksperdi ja kuulata ära tema arvamuse, sõltumata sellest, kas ekspert andis eelnevalt asja kohta kirjaliku arvamuse.
Propose a change(1) Hüvitise suuruse määramise avalduse kohta tehtud määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Hüvitise suuruse määruse alusel võivad osanikud või aktsionärid esitada nõuded hüvitise väljamaksmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus kehtib kõigi osanike ja aktsionäride suhtes. (3) Kohus avaldab määruse resolutsiooni ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui menetlus puudutab aktsiaseltsi, kellel on üle 100 aktsionäri, avaldatakse määruse resolutsioon ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib avaldaja, hüvitise maksmiseks ja saamiseks kohustatud isik ning kohtu määratud osanike või aktsionäride esindaja esitada määruskaebuse.
Propose a change(1) Kohus lahendab hagita menetluses: 1) korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks; 2) 3) 4) huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. (2) Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. (3) Seaduse, korteriomanike kokkuleppe või otsusega reguleerimata küsimustes lähtub kohtunik kaalutlusõigusest. (4) Hagimenetluses võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjast tuleneva maksenõude võib esitada maksekäsu kiirmenetluses.
Propose a change(1) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu. (2) Käesoleva seadustiku § 613 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul kuuluvad menetlusosaliste hulka avaldaja ja korteriühistu. (3) Käesoleva seadustiku § 613 lõikes 2 nimetatud juhul kuuluvad menetlusosaliste hulka kaasomanikud.
Propose a change(1) Üldjuhul arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. (2) Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. (3) Määruses peab kohus märkima abinõud, mis on määruse täitmiseks vajalikud.
Propose a changeKohus võib asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset õiguskaitset.
Propose a change(1) Kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. (2) Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.
Propose a changeAsjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
Propose a change(1) Käesolevas peatükis sätestatud korras lahendatakse avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (asjaõigusseaduse § 156 lõige 1) ning maaparandussüsteemi eesvoolu (maaparandusseaduse § 20 lõige 1) ja tehnorajatise talumiskohustuse suhtes (asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15²). (2) Hagimenetluses võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses.
Propose a change(1) Menetlusosalised on avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele. (2) Kohtu ülesandel kogub ja esitab valla- või linnavalitsus kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid, sõltumata sellest, kas ta on kaasatud asja lahendamisse menetlusosalisena.
Propose a changeKohus võib asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset.
Propose a change(1) Üldjuhul arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. (2) Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab.
Propose a changeAsjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.
Propose a change(1) Kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. (2) Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.
Propose a change(1) Tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007; 6) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009; 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.06.2013, lk 4–12); 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012; 9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014. (2) Kehtetu (3) Kehtetu
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 6 lõigete 2 ja 3, artikli 9 lõike 1 ning artikli 24 lõike 1 järgseid kinnitusi väljastavad kohtulahendi teinud maakohtud. Määruse artikli 25 lõike 1 järgi väljastab nõude kohta koostatud avaliku dokumendi kinnituse Euroopa täitekorraldusena Harju Maakohus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituse väljastamise lahendab kohus kirjalikus menetluses. Kinnitus edastatakse kostjale või võlgnikule ja kinnituse taotlejale kohtu valitud viisil. Kinnituse andmata jätmise määrus toimetatakse avaldajale kätte ning avaldaja võib esitada selle peale määruskaebuse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib lahendi teinud kohus parandada lahendi Euroopa täitekorraldusena kinnitamise määrust samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punktis b nimetatud juhul võib kinnituse andnud kohus kinnitamise kostja või võlgniku avalduse alusel määrusega tühistada, kui kinnitus on väljastatud ebaõigesti. Kinnituse tühistamise avalduse võib kostja või võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates kohtulahendist või muust täitekorraldusest ja kinnitusest teadasaamisest, välismaale saatmise korral kahe kuu jooksul kohtulahendist või muust täitekorraldusest ja kinnitusest teadasaamisest. Kinnitamise tühistamise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 20 lõike 2 punkti c kohaselt võetakse Eestis Euroopa täitekorraldus täitmisele üksnes juhul, kui see on koostatud eesti või inglise keeles või kui kinnitusele on lisatud eesti- või ingliskeelne tõlge. (6) Euroopa täitekorralduse Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Eestis täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artikli 5 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 nimetatud tõendi väljastab maakohus, kes abinõu määras. Kohus toimetab tõendi ohustavale isikule kätte ja edastab selle ohustatud isikule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib tõendi väljastanud kohus parandada tõendi samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis b nimetatud juhul võib tõendi väljastanud maakohus tõendi ohustatud isiku või ohustaja avalduse alusel tühistada. Tõendi tühistamise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 16 lõike 1 alusel aktsepteeritakse Eestis ja võetakse määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt täitmisele eesti või inglise keeles koostatud või eesti või inglise keelde tõlgitud dokumente.
Propose a changeEuroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artikli 46 lõike 3 punktis b nimetatud tõendi väljastab kohus, kes lahendi tegi.
Propose a change(1) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud tõendi väljastab lahendi teinud kohus. (2) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 ettenähtud juhul võib kohus parandada tõendi samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. (3) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 30 lõikes 3, artikli 40 lõikes 2 ja artikli 58 lõikes 1 ettenähtud taotlused ja avaldused lahendi tunnustamisest keeldumise aluste puudumise tuvastamiseks, tunnustamisest keeldumiseks ja täitmisest keeldumiseks esitatakse maakohtule. (4) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 61 alusel võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule ja artikli 62 alusel Riigikohtule. (5) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 91 lõigete 2 ja 3 alusel võtavad Eesti keskasutused vastu teateid ja aktsepteerivad sama määruse artiklite 80, 81 ja 82 kohaselt saadetud taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid ning tõendite vabade tekstiväljade tõlkeid lisaks eesti keelele inglise keeles. (6) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 77 lõike 1, artikli 79 punktide c, d ja e ning artikli 81 alusel täidab keskasutuse ülesandeid Justiits- ja Digiministeerium. (7) Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Viru Maakohus.
Propose a change(1) Tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. (1¹) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega vastuolus olevaks. (2) Välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. (3) Välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist käesolevas peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. (4) Kui välisriigi kohtulahendi tunnustamisest sõltub teise kohtuasja lahendamine, võib tunnustamise otsustada seda kohtuasja lahendav kohus.
Propose a changeVälisriigi kohtulahend kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Propose a change(1) Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse: 1) kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt; 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi õigusele hagi, kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud; 3) dokument, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud; 4) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui seda on juba üritatud täita; 5) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui lahendit on juba täidetud; 6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud dokumentide vandetõlgi tehtud tõlked eesti keelde. (2) Kohus võib avaldajale anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamiseks. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kohus lahendada asja dokumente nõudmata. (3) Kohus võib rakendada avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõusid.
Propose a change(1) Kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. (2) Kehtetu (3) Kohus võib vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. (4) Kui lahendi täitmine sõltub lahendi järgi sissenõudja poolt tagatise andmisest, tähtaja möödumisest või muust asjaolust või kui lahendi täidetavaks tunnistamist taotleb muu isik kui lahendis sissenõudjana nimetatu või kui lahendi täitmist taotletakse muu isiku kui lahendis võlgnikuna nimetatu suhtes, hindab kohus lahendi täitmise eelduste olemasolu selle lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse ja menetlusosaliste esitatud tõendite järgi. (5) Kehtetu (6) Kohus viitab määruses sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. (7) Määrus, millega avaldus jäetakse rahuldamata, toimetatakse kätte sissenõudjale. Avalduse rahuldamise määrus toimetatakse kätte sissenõudjale ja võlgnikule.
Propose a change(1) Kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. (2) Kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamiseks ettenähtud korras. (3) Kohus võib avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras muu hulgas peatada täidetavaks tunnistatud lahendist toimuva täitemenetluse, lubada täitemenetluse jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. (4) Avalduse rahuldamise korral tühistab kohus kohtulahendi täidetavaks tunnistamise või muudab seda.
Propose a change(1) Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata või täidetavaks tunnistamine tühistati, võib esitada määruskaebuse sissenõudja. (2) Määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest. (3) Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni võib välisriigi kohtulahendi sundtäitmiseks rakendada vaid hagi tagamise abinõusid. Võlgnikul on õigus vältida sundtäitmist tagatise andmisega selle summa suuruses, mille tõttu võib avaldaja taotleda otsuse sundtäitmist. Kohtu loal võib täitemenetluses siiski müüa arestitud vallasvara ja hoiustada müügist saadud raha, kui arestitud vara võib hävineda või selle väärtus oluliselt väheneda või kui selle hoidmine on ebamõistlikult kulukas.
Propose a changeKui välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määrus või täidetavaks tunnistamine tühistatakse või seda muudetakse, peab sissenõudja hüvitama võlgnikule täitemenetlusest tekkinud kahju või selle vältimiseks tehtud kulutused.
Propose a change(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. (2) Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see: 1) vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja 2) kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja 3) ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga.
Propose a change(1) Avalduse lepitusseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks esitavad kas kõik lepingupooled või üks lepingupool, lisades avaldusele teiste lepingupoolte kirjalikud nõusolekud. (2) Kohus tunnistab kokkuleppe täidetavaks, tehes selle kohta määruse. (3) Kohus ei tunnista kokkulepet täidetavaks juhul, kui: 1) kokkulepe väljub lepitusseaduse § 14 lõikes 1 kehtestatud piiridest; 2) kokkulepe on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi; 3) kokkulepet ei ole võimalik täita. (4) Lepingupool võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus jättis lepitusmenetluse tulemusel saavutatud kokkuleppe kas täielikult või osaliselt täidetavaks tunnistamata. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
Propose a change(1) Kohus võib käesoleva seaduse §-s 627¹ sätestatud eeldustel ja korras täidetavaks tunnistada lepitusseaduse § 2 punktis 1 nimetatud teovõimelise füüsilise isiku, kelle isiku- ja iseloomuomadused tagavad tema erapooletuse ning sõltumatuse, vahendusel sõlmitud kirjaliku kokkuleppe. (2) Kohus korraldab asja lahendamiseks kohtuistungi ning kuulab ära lepitusmenetluse pooled ja lepitaja. (3) Kohus kontrollib, kas lepitusmenetlus viidi läbi erapooletult ja ausalt, lähtudes lepitusseaduses sätestatud põhimõtetest. (4) Lepingupool võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus jättis lepitusmenetluse tulemusel saavutatud kokkuleppe kas täielikult või osaliselt täidetavaks tunnistamata. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
Propose a change(1) Kohus lahendab varale sundvalitseja määramise ja talle tasu maksmise, samuti muud sundvalitsemisega seotud küsimused üksnes õigustatud isiku avalduse alusel. (2) Enne sundvalitseja määramise otsustamist ja talle tasu määramist tuleb asjaosalised võimaluse korral ära kuulata.
Propose a change(1) Kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. (2) Enne sundlõpetamist kuulab kohus võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. (3) Sundlõpetamise määruses määrab kohus ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut. (4) Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. (5) Sundlõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse.
Propose a change(1) Kohus algatab välisriigi asjaõiguse kohandamise menetluse selleks õigustatud isiku avalduse alusel. (2) Kohus kuulab avaldaja vajaduse korral ära. (3) Kohus märgib asjaõiguse kohandamise määruses, kas Eesti seadused näevad ette kohandatava välisriigi asjaõigusega samaväärse asjaõiguse. Kui samaväärne asjaõigus on olemas, märgib kohus selle määruses. (4) Kui asjaõiguse kohandamise määruse täitmiseks tuleb avaldajal pöörduda mittekohtuliku registri pidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruses märkida. (5) Määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse.
Propose a change(1) Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse käesoleva seadustiku § 214 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. (2) Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. (3) Tagaseljaotsuse peale võib edasi kaevata käesoleva seadustiku §-s 420 sätestatud korras.
Propose a change(1) Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. (2) Õigusnormi on rikutud, kui materiaalõiguse või menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. (3) Apellatsioonkaebuses ei või tugineda väitele, et asi tulnuks lahendada halduskohtus või et asi ei allunud otsuse teinud esimese astme kohtule või et asi tulnuks lahendada teises kohtumajas. Apellatsioonkaebuses võib tugineda asjaolule, et Eesti kohus ei olnud pädev asja lahendama rahvusvaheliselt või et asi tuli lahendada vahekohtus, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus. (4) Apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus.
Propose a change(1) Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. (2) Kui maakohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka apellatsioonitähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. (3) Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. (4) Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. (5) Ringkonnakohus võib apellandi taotlusel mõjuval põhjusel anda täiendava tähtaja kaebuse põhjendamiseks. Kaebuse põhjendamiseks antakse täiendav tähtaeg käesoleva seadustiku § 187 lõikes 6 sätestatud juhul.
Propose a change(1) Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. (2) Apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas: 1) kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja tsiviilasja number; 2) apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb; 3) apellatsioonkaebuse põhjendus; 4) kaevatava otsuse kättetoimetamise aeg. (3) Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. (4) Kaebusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. (5) Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. (6) Kui apellant soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja või võtaks menetlusosalise seletuse vande all või korraldaks ekspertiisi või vaatluse, tuleb seda koos põhjendusega kaebuses märkida. Sel juhul tuleb kaebuses märkida tunnistajate või ekspertide nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid, kui need on teada. (7) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. (8) Käesoleva seadustiku § 448 lõikes 4¹ sätestatud juhul teatatakse maakohtule esmalt apellatsioonkaebuse esitamise soovist.
Propose a change(1) Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kaebuse muutmisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira apellandi õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatule ega uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
Propose a change(1) Vastuapellatsioonkaebus on apellatsioonkaebus, mille üks pool esitab vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks. (2) Vastuapellatsioonkaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale ei ole apellatsioonkaebuses kaevatud. (3) Vastustaja võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. (4) Pärast apellatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul esitatud vastuapellatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse, kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse.
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui: 1) apellatsioonkaebus ei allu sellele ringkonnakohtule; 2) apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist; 3) apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv; 4) apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu; 5) mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud; 6) apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. (2) Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. (2¹) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. (3) Kui apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja lõikes 2 nimetatud juhtudel.
Propose a change