Law

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-06-30, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 e0dd028208aabee49d752737ad62dc92e89b80679e2bfd93397ff97d2d6d363c

Contents: 844 provisions
  1. § 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades
  2. § 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
  3. § 3. Õigus pöörduda kohtusse
  4. § 4. Menetlusõiguste käsutamine
  5. § 5. Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
  6. § 6. Menetluse aja seadus
  7. § 7. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel
  8. § 8. Asja menetlemisele kohaldatav seadus
  9. § 9. Pädevad kohtud
  10. § 10. Kohtu pädevuse piirang eksterritoriaalsete isikute suhtes
  11. § 11. Maakohtu pädevus
  12. § 12. Ringkonnakohtu pädevus
  13. § 13. Riigikohtu pädevus
  14. § 14. Menetlustoimingu kehtivus
  15. § 15. Kohtutevaheline abi menetlustoimingu tegemiseks
  16. § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  17. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  18. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  19. § 19. Riigikohtu erikogu ja üldkogu
  20. § 20. Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmed
  21. § 21. Nõupidamissaladus
  22. § 22. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus
  23. § 22¹. Kohtunikuabi ja muu kohtuametniku pädevus tsiviilasja lahendamisel
  24. § 23. Kohtuniku taandumise kohustus
  25. § 24. Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse alusel
  26. § 25. Kohtuniku taandamise õiguse kaotamine
  27. § 26. Taandamisavalduse lahendamine
  28. § 27. Taandamine avalduseta
  29. § 28. Taandatava kohtuniku toimingud
  30. § 29. Kohtuniku asendamine
  31. § 30. Taandamise alusele tuginemine kaebuses
  32. § 31. Eksperdi ja tõlgi taandamine
  33. § 32. Kohtu töökeel
  34. § 33. Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses
  35. § 34. Tõlgi osalemine menetluses
  36. § 35. Tõlgi kaasamine kurdi, tumma või kurttumma menetlusosalise korral
  37. § 36. Eesti keelt mittevaldava isiku vanne ja allkiri
  38. § 37. Asja kohtuliku arutamise avalikkus
  39. § 38. Menetluse kinniseks kuulutamine
  40. § 39. Isiku lubamine kinnisele istungile
  41. § 40. Menetluse kinniseks kuulutamise kord
  42. § 41. Menetlusosaliste ja kohtuistungil viibivate isikute saladuse hoidmise kohustus
  43. § 42. Kohtuistungi edastamine ja salvestamine
  44. § 43. Kohtuistungi kord
  45. § 44. Kohtuistungil viibijate hulga piiramine
  46. § 45. Isiku kohtuistungilt kõrvaldamine ja tema suhtes muude abinõude rakendamine
  47. § 46. Trahvi määramine
  48. § 47. Arest ja sundtoomine
  49. § 48. Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse peale
  50. § 49. Menetlustoimingu protokollimine
  51. § 50. Protokolli sisu
  52. § 51. Protokolli koostamine
  53. § 52. Menetlustoimingu salvestamine
  54. § 53. Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine
  55. § 54. Protokolli allkirjastamine
  56. § 55. Protokolli tõenduslik jõud
  57. § 56. Toimik tsiviilasjas
  58. § 57. Digitaalne toimik
  59. § 57¹. Digitaalse toimiku pidamise võimatus
  60. § 58. Toimiku arhiveerimine
  61. § 59. Toimikuga tutvumine
  62. § 60. Toimiku taastamine
  63. § 60¹. E-toimiku menetlemise infosüsteem
  64. § 61. Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas
  65. § 62. Menetlustähtaja arvutamine
  66. § 63. Kohtu määratud tähtaja algus
  67. § 64. Tähtaja muutmine
  68. § 65. Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusse
  69. § 66. Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed
  70. § 67. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
  71. § 68. Tähtaja ennistamise otsustamine
  72. § 69. Kohtualluvuse mõiste
  73. § 70. Rahvusvaheline kohtualluvus
  74. § 71. Kohtualluvuse kokkulepe
  75. § 72. Harju Maakohtu erialluvus
  76. § 73. Kohtu määratud kohtualluvus
  77. § 74. Asja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht
  78. § 75. Kohtualluvuse kontrollimine
  79. § 76. Asja üleandmine kohtualluvuse järgi
  80. § 77. Asja kohtualluvuse muutumine
  81. § 78. Hagi esitamine eri maade kohtutesse
  82. § 79. Isiku kohtualluvus
  83. § 80. Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
  84. § 81. Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohtualluvus
  85. § 82. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  86. § 83. Kohtualluvus viibimiskoha järgi
  87. § 84. Kohtualluvus tegevuskoha järgi
  88. § 85. Kohtualluvus juriidilise isiku asukoha järgi
  89. § 86. Kohtualluvus vara asukoha järgi
  90. § 87. Hüpoteegiga tagatud ja reaalkoormatisega seotud nõudega hagi kohtualluvus
  91. § 88. Korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus
  92. § 89. Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
  93. § 90. Kohtualluvus tarbija elukoha järgi
  94. § 91. Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  95. § 91¹. Intellektuaalomandiõiguse lepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  96. § 92. Kohtualluvus töötaja elukoha või töötamise koha järgi
  97. § 93. Vekslist ja tšekist tuleneva hagi kohtualluvus
  98. § 94. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
  99. § 94¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
  100. § 95. Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  101. § 96. Pärandihagi kohtualluvus
  102. § 97. Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
  103. § 98. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi kohtualluvus
  104. § 98¹. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  105. § 99. Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
  106. § 100. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue
  107. § 101. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvus
  108. § 102. Abieluasja kohtualluvus
  109. § 103. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus
  110. § 103¹. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  111. § 104. Kohtualluvuse kokkulepe
  112. § 105. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata
  113. § 106. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisus
  114. § 107. Kohtualluvuse muutmine menetluse ajal
  115. § 108. Maksekäsu kiirmenetlus
  116. § 109. Isiku surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine
  117. § 110. Eestkosteasjad
  118. § 111. Isiku kinnisesse asutusse paigutamine
  119. § 112. Äraolija varale hoolduse seadmine
  120. § 113. Lapsendamine
  121. § 114. Alaealise teovõime laiendamine
  122. § 115. Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma
  123. § 116. Muud hagita perekonnaasjad
  124. § 117. Pärandvara hoiumeetmete rakendamine
  125. § 118. Üleskutseasjade kohtualluvus
  126. § 119. Eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade kohtualluvus
  127. § 120. Korteriomandi- ja kaasomandiasjad
  128. § 120¹. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjad
  129. § 121. Välisriigi kohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad
  130. § 121¹. Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise asjad
  131. § 121². Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjad
  132. § 122. Tsiviilasja hind
  133. § 123. Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg
  134. § 124. Hagihind rahalise nõude puhul
  135. § 125. Tuvastushagi hind
  136. § 126. Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhul
  137. § 127. Hagihind reaalservituudiga seotud vaidluse puhul
  138. § 128. Hagihind kasutuslepingu puhul
  139. § 129. Hagihind korduva kohustuse puhul
  140. § 130. Hagihind tüüptingimuste kasutamise lõpetamise vaidluse puhul
  141. § 131. Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhul
  142. § 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul
  143. § 133. Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi
  144. § 134. Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
  145. § 135. Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja poolt
  146. § 136. Tsiviilasja hinna määramine kohtu poolt
  147. § 137. Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel
  148. § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus
  149. § 139. Riigilõiv
  150. § 140. Kassatsioonikautsjon
  151. § 141. Hagi tagamise kautsjon
  152. § 142. Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon
  153. § 143. Asja läbivaatamise kulud
  154. § 144. Kohtuvälised kulud
  155. § 145. Riigilõivu tasumisest vabastamine
  156. § 146. Menetluskulude kandjad
  157. § 147. Riigilõivu tasumine
  158. § 148. Asja läbivaatamise kulude tasumine
  159. § 149. Kautsjoni tasumine ja tagastamine
  160. § 150. Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
  161. § 151. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasu
  162. § 152. Tunnistajatasu maksmine
  163. § 153. Eksperdi- ja tõlgitasu maksmine
  164. § 154. Tunnistaja, ekspert ja tõlk välisriigist
  165. § 155. Kulutuste hüvitamine eksperdile
  166. § 156. Sõidukulude hüvitamine
  167. § 157. Muude kulude hüvitamine
  168. § 158. Kulude ettemakse
  169. § 159. Kulude kindlaksmääramine
  170. § 160. Tasu maksmise kord
  171. § 161. Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamine
  172. § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses
  173. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
  174. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
  175. § 165. Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
  176. § 166. Menetluskulude jaotus poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral
  177. § 167. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
  178. § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
  179. § 169. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud
  180. § 170. Eeltõendamismenetluse kulud
  181. § 171. Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
  182. § 172. Menetluskulud hagita menetluses
  183. § 173. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
  184. § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel
  185. § 174¹. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
  186. § 175. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
  187. § 176. Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
  188. § 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
  189. § 178. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
  190. § 179. Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks
  191. § 180. Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks
  192. § 181. Menetlusabi andmise tingimused
  193. § 182. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud
  194. § 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
  195. § 184. Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamine
  196. § 185. Menetlusabi taotluse sisu
  197. § 186. Taotleja majandusliku seisundi hindamine
  198. § 187. Menetlusabi taotluse lahendamine
  199. § 188. Osamaksete tasumise peatamine ja maksete suuruse muutmine
  200. § 189. Menetlusabi andmise tühistamine
  201. § 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
  202. § 191. Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
  203. § 192. Menetlusabi andmine menetluseks muus Euroopa Liidu liikmesriigis
  204. § 193. Menetlusabi andmise taotluste vahendamine teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele
  205. § 194. Tagatise andmise viis ja suurus
  206. § 195. Tagatise tagasiandmine
  207. § 196. Tagatise andmine menetluskulude katteks
  208. § 196¹. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral
  209. § 197. Tagatise andmiseks tähtaja määramine
  210. § 198. Menetlusosalised
  211. § 199. Menetlusosalise õigused
  212. § 200. Menetlusosalise kohustused
  213. § 201. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime
  214. § 202. Tsiviilkohtumenetlusteovõime
  215. § 203. Välismaalase tsiviilkohtumenetlusteovõime
  216. § 204. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
  217. § 205. Pooled
  218. § 206. Poolte õigused
  219. § 207. Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
  220. § 208. Kostja asendamine ja kaasamine
  221. § 209. Menetlusõigusjärglus
  222. § 210. Vaidlusaluse eseme võõrandamine
  223. § 211. Kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamine
  224. § 212. Iseseisva nõudega kolmas isik
  225. § 213. Iseseisva nõudeta kolmas isik
  226. § 214. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed
  227. § 215. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine
  228. § 216. Kolmanda isiku kaasamine
  229. § 217. Esindamine kohtus
  230. § 218. Lepinguline esindaja
  231. § 219. Esindaja kohtu määramisel
  232. § 220. Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisena
  233. § 221. Esindaja esindusõiguse tõendamine
  234. § 222. Esindusõiguse seadusjärgne ulatus
  235. § 223. Esindusõiguse piiramine
  236. § 224. Mitme lepingulise esindaja esindusõigus
  237. § 225. Volituse lõppemine
  238. § 226. Esindusõiguse kontroll
  239. § 227. Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmine
  240. § 228. Nõustaja
  241. § 229. Tõendi mõiste
  242. § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
  243. § 231. Tõendamisest vabastamise alused
  244. § 232. Tõendite hindamine
  245. § 233. Nõude suuruse hindamine
  246. § 234. Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamine
  247. § 235. Põhistamine
  248. § 236. Tõendi esitamine ja tõendite kogumine
  249. § 237. Tõendi õigeaegse esitamise kohustus
  250. § 238. Tõendi asjakohasus ja lubatavus
  251. § 239. Tõendite kogumise korraldamine
  252. § 240. Kohtu erinõude täitmise kord
  253. § 241. Tõendite kogumine väljaspool Eestit
  254. § 241¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine
  255. § 242. Tõendist loobumine
  256. § 243. Tõendite uurimine
  257. § 244. Eeltõendamismenetlus
  258. § 245. Eeltõendamismenetluse algatamise taotlus
  259. § 246. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse sisu
  260. § 247. Eeltõendamismenetluse algatamine
  261. § 248. Vastaspoole kaitse eeltõendamismenetluses
  262. § 249. Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemine
  263. § 250. Eeltõendamismenetlusega tekitatud kahju hüvitamine
  264. § 251. Tunnistaja ütlused
  265. § 252. Tunnistaja kutsumine kohtuistungile
  266. § 253. Kirjalikud ütlused
  267. § 254. Tunnistaja kohtusse ilmumise ja tõeste ütluste andmise kohustus
  268. § 255. Tunnistaja ülekuulamine väljaspool kohut
  269. § 256. Ütluste andmise keeld
  270. § 257. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest
  271. § 258. Erandjuhul tunnistamise kohustus
  272. § 259. Ütluste andmisest keeldumise kord
  273. § 260. Tunnistaja ülekuulamise tagamine
  274. § 261. Alaealise tunnistaja ülekuulamine
  275. § 262. Tunnistaja ülekuulamise kord
  276. § 263. Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine
  277. § 264. Tunnistaja märkmed
  278. § 265. Tunnistaja ütluste avaldamine
  279. § 266. Tunnistaja vastutus
  280. § 267. Menetlusosalise vande all ülekuulamine tõendama kohustatud poole taotlusel
  281. § 268. Tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamine
  282. § 268¹. Poole ülekuulamine kohtu algatusel
  283. § 269. Menetlusosalise ülekuulamise kord
  284. § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest
  285. § 271. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise ülekuulamine
  286. § 272. Dokumentaalse tõendi mõiste
  287. § 273. Kirjaliku dokumendi esitamine
  288. § 274. Elektroonilise dokumendi esitamine
  289. § 275. Dokumendi väljavõtte esitamine ja dokumendiga tutvumine selle hoidmise kohas
  290. § 276. Ametiasutuse või avalikke ülesandeid täitma õigustatud isiku koostatud dokument
  291. § 277. Dokumendi ehtsuse vaidlustamine
  292. § 278. Dokumendi väljanõudmine
  293. § 279. Dokumendi väljaandmise kohustus
  294. § 280. Teabe andmise kohustus intellektuaalset omandit käsitleva hagi puhul
  295. § 281. Dokumendi väljaandmisest keeldumine
  296. § 282. Dokumendi väljanõudmiseks hagi esitamine
  297. § 283. Vastaspoole dokumendi esitamata jätmine
  298. § 284. Dokumendi kõrvaldamise tagajärjed
  299. § 285. Asitõendi mõiste
  300. § 286. Asitõendi esitamise kohustus
  301. § 287. Asitõendi hoidmine
  302. § 288. Asitõendi vaatlus
  303. § 289. Asitõendi tagastamine
  304. § 290. Vaatluse mõiste
  305. § 291. Vaatluse korraldamine
  306. § 292. Vaatluse võimaldamiseks kohustamine
  307. § 293. Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamus
  308. § 294. Eksperdi määramine
  309. § 295. Ekspertiisi tegemise kohustus
  310. § 296. Ekspertiisi tegemisest keeldumise õigus
  311. § 297. Ekspertiisi tegemine
  312. § 298. Küsimused eksperdile ning menetlusosaliste taotlused ja vastuväited seoses ekspertiisiga
  313. § 299. Asja väljanõudmine ekspertiisiks
  314. § 300. Ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks
  315. § 301. Eksperdiarvamus
  316. § 302. Eksperdi kohustused ja õigused
  317. § 303. Eksperdi ülekuulamine ja hoiatamine
  318. § 304. Kordusekspertiis ja täiendav ekspertiis
  319. § 305. Eksperdi vastutus
  320. § 306. Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste
  321. § 307. Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
  322. § 308. Tähtaja arvestamine kättetoimetamisel
  323. § 309. Menetlusdokumendi kättetoimetamise aeg ja koht
  324. § 310. Menetlusdokumentide edastamine menetlusosalistele kättetoimetamiseta
  325. § 310¹. Teabe kättetoimetamine ja edastamine kättetoimetamiseta
  326. § 311. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohturuumides
  327. § 311¹. Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine
  328. § 312. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postiteenuse osutaja vahendusel
  329. § 313. Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga
  330. § 314. Menetlusdokumendi kättetoimetamine lihtkirjana ja faksi teel
  331. § 314¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega
  332. § 315. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel
  333. § 315¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel
  334. § 316. Menetlusdokumendi kättetoimetamine välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele
  335. § 316¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 rakendamine
  336. § 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
  337. § 318. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale
  338. § 319. Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikule
  339. § 320. Menetlusosalise kohustus määrata menetlusdokumentide vastuvõtmiseks esindaja
  340. § 321. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajale
  341. § 322. Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale
  342. § 323. Menetlusdokumendi kättetoimetamine äriruumis
  343. § 324. Menetlusdokumendi kättetoimetamise piirangud
  344. § 325. Menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumine
  345. § 326. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
  346. § 327. Menetlusdokumendi kättetoimetamine hoiustamisega
  347. § 328. Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
  348. § 329. Avalduste esitamise õigeaegsus
  349. § 330. Avalduste esitamise tähtajad
  350. § 331. Avalduste hilisem esitamine
  351. § 332. Menetluse venimist põhjustanud menetlusosalise trahvimine
  352. § 333. Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohta
  353. § 333¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus
  354. § 333². Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine
  355. § 334. Kirjalike dokumentide esitamine
  356. § 335. Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
  357. § 336. Dokumendi esitamine elektrooniliselt
  358. § 337. Advokaadi edastatav dokument
  359. § 338. Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu
  360. § 339. Menetlusdokumendi lisad
  361. § 340. Ärakirjad teistele menetlusosalistele
  362. § 340¹. Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamine
  363. § 341. Asja lahendamine kohtuistungil
  364. § 342. Kohtuistungi määramine
  365. § 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel
  366. § 344. Kohtukutse sisu
  367. § 345. Kohtuistungile ilmumata jäämisest teatamine
  368. § 346. Menetlusosaliste isiklik kohalolek kohtuistungil
  369. § 347. Kohtuistungi alustamine
  370. § 348. Kohtuistungi käik
  371. § 349. Asja suuline arutamine
  372. § 350. Menetluskonverentsina peetav kohtuistung
  373. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
  374. § 352. Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine
  375. § 353. Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral
  376. § 354. Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttu
  377. § 355. Menetluse peatamine mõjuval põhjusel
  378. § 355¹. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu
  379. § 356. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
  380. § 357. Abielu lahutamise menetluse peatamine
  381. § 358. Menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed
  382. § 359. Menetluse peatamine poolte ühisel taotlusel või mõlema poole puudumisel kohtuistungilt
  383. § 360. Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine
  384. § 361. Menetluse uuendamine
  385. § 362. Hagi esitamine
  386. § 363. Hagiavalduse sisu
  387. § 364. Hagi vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks
  388. § 365. Tähtaja määramise ja kahju hüvitamise täiendavad nõuded
  389. § 366. Mittevaralise kahju hüvitamise hagi
  390. § 367. Viivisenõuded kõrvalnõudena
  391. § 368. Tuvastushagi
  392. § 369. Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
  393. § 370. Nõuete paljusus hagis
  394. § 371. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
  395. § 372. Hagi menetlusse võtmise otsustamine
  396. § 373. Vastuhagi esitamine
  397. § 374. Hagide liitmine
  398. § 375. Haginõuete eraldamine
  399. § 376. Hagi muutmine
  400. § 377. Hagi tagamise alus
  401. § 378. Hagi tagamise abinõud
  402. § 379. Isiku aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine
  403. § 380. Hagi tagamine avalike ülesannete täitmiseks määratud eseme puhul
  404. § 381. Hagi tagamise avaldus
  405. § 382. Hagi tagamine hagi esitamata
  406. § 383. Hagi tagamine tagatise vastu
  407. § 384. Hagi tagamise avalduse lahendamine
  408. § 385. Hagi tagamise asendamine raha maksmisega
  409. § 386. Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
  410. § 387. Hagi tagamise määruse edastamine
  411. § 388. Kohtuliku hüpoteegi seadmine
  412. § 389. Vara arestimine
  413. § 390. Määruskaebuse esitamine
  414. § 391. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine
  415. § 391¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine
  416. § 392. Eelmenetluse ülesanded
  417. § 393. Menetlusosalistele hagist teatamine
  418. § 394. Kostja vastus hagile
  419. § 395. Kostja suuline vastus
  420. § 396. Hageja arvamus hagi vastuse kohta
  421. § 397. Kohtuistungi määramine
  422. § 398. Eelistung
  423. § 399. Asja läbivaatamise kord kohtuistungil
  424. § 400. Menetlusosaliste seletused
  425. § 401. Asja sisulise arutamise lõpetamine
  426. § 402. Kohtuvaidlus
  427. § 403. Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
  428. § 404. Kirjalik menetlus kohtu määramisel
  429. § 405. Lihtmenetlus
  430. § 405¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 rakendamine
  431. § 406. Dokumendimenetlus
  432. § 406¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi
  433. § 406². Kuritarvituslik kohtumenetlus
  434. § 406³. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine
  435. § 406⁴. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses
  436. § 406⁵. Trahvi määramine
  437. § 407. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
  438. § 408. Mõlema poole puudumine kohtuistungilt
  439. § 409. Hageja puudumine kohtuistungilt
  440. § 410. Kostja puudumine kohtuistungilt
  441. § 411. Teiste menetlusosaliste kohtuistungilt puudumine
  442. § 412. Hagi läbivaatamata jätmise piirangud ja menetluse taastamine
  443. § 413. Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral
  444. § 414. Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta
  445. § 415. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
  446. § 416. Nõuded kajale
  447. § 417. Kaja lahendamine
  448. § 418. Taastatud menetluse jätkamine
  449. § 419. Teine tagaseljaotsus
  450. § 420. Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale
  451. § 421. Menetluses osalemata jätmine ja kohtuistungilt loata lahkumine
  452. § 422. Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
  453. § 423. Hagi läbivaatamata jätmise alused
  454. § 424. Hagi tagasivõtmine
  455. § 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord
  456. § 426. Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
  457. § 427. Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
  458. § 428. Menetluse lõpetamise alused
  459. § 429. Hagist loobumine
  460. § 430. Kompromiss
  461. § 431. Menetluse lõpetamise kord
  462. § 432. Menetluse lõpetamise tagajärjed
  463. § 433. Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
  464. § 434. Kohtuotsus kui sisuline lahend
  465. § 435. Otsuse tegemine
  466. § 436. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
  467. § 437. Asja arutamise uuendamine
  468. § 438. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
  469. § 439. Hagi lahendamise piirid
  470. § 440. Hagi õigeksvõtmine
  471. § 441. Otsuse vormistamine
  472. § 442. Otsuse sisu
  473. § 443. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioon
  474. § 444. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
  475. § 445. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
  476. § 446. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu
  477. § 447. Vigade parandamine otsuses
  478. § 448. Täiendav otsus
  479. § 449. Vaheotsus
  480. § 450. Osaotsus
  481. § 451. Otsus dokumendimenetluses
  482. § 451¹. Taotluste lahendamine edasikaebetähtaja kestel
  483. § 452. Otsuse avalikult teatavakstegemine
  484. § 453. Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord
  485. § 454. Otsuse kuulutamise kord
  486. § 455. Kohtuotsuste kättetoimetamine
  487. § 456. Kohtuotsuse jõustumine
  488. § 457. Otsuse jõustumise tagajärjed
  489. § 458. Otsuse jõustumismärge
  490. § 459. Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas
  491. § 460. Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
  492. § 461. Otsuse täitmine
  493. § 462. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
  494. § 463. Kohtumäärus
  495. § 464. Määruse tegemine
  496. § 465. Määruse sisu
  497. § 466. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  498. § 467. Viivitamatu täitmine
  499. § 468. Viivitamatu täidetavus tagatiseta
  500. § 469. Viivitamatu täidetavus tagatise vastu
  501. § 470. Viivitamatu täitmise määrusega lahendamine
  502. § 471. Tagatise tagastamine
  503. § 472. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi vaidlustamine
  504. § 473. Viivitamatu täitmise vältimine võlgniku poolt
  505. § 474. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi tühistamine ja muutmine
  506. § 475. Hagita asjad
  507. § 476. Hagita menetluse algatamine
  508. § 477. Hagita asja läbivaatamine
  509. § 477¹. Esialgne õiguskaitse
  510. § 477². Järelevalve kohtu nimetatud isikute üle
  511. § 478. Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine
  512. § 479. Määruse teatavakstegemine
  513. § 480. Määruse muutmine ja tühistamine
  514. § 481. Maksekäsu kiirmenetluse eeldused
  515. § 482. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
  516. § 483. Avalduse lahendamine
  517. § 484. Makseettepanek kiirmenetluses
  518. § 484¹. Makseettepaneku tegemine osade nõuete või nõude osa suhtes
  519. § 484². Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetluses
  520. § 485. Vastuväite esitamine
  521. § 486. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
  522. § 487. Hagimenetluse alustamine
  523. § 488. Vastuväite tagasivõtmine
  524. § 488¹. Menetluse lõpetamine võla tasumise korral
  525. § 489. Maksekäsu tegemine
  526. § 489¹. Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale
  527. § 489². Kohtunikuabi pädevus maksekäsu kiirmenetluses ja määruste tegemine automatiseeritult
  528. § 489³. Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem
  529. § 490. Vastuväite esitamine maksekäsule
  530. § 490¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 rakendamine
  531. § 491. Kiirmenetlus lapse elatisnõudes
  532. § 492. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
  533. § 493. Makseettepanek lapse elatisnõude kiirmenetluses
  534. § 494. Vastuväite esitamine
  535. § 495. Võlgniku vastuväited hagimenetluses
  536. § 496. Maksekäsk
  537. § 497. Elatise muutmine
  538. § 497¹. Kollektiivse esindushagi menetluse kohaldamisala
  539. § 497². Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi lubatavus
  540. § 497³. Kollektiivse esindushagi menetluse osalised
  541. § 497⁴. Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädev üksus
  542. § 497⁵. Piiriülene pädev üksus
  543. § 497⁶. Piiriülene kollektiivne esindushagi
  544. § 497⁷. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatava kollektiivse esindushagi rahastamine
  545. § 497⁸. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi rahastamise kontrollimine
  546. § 497⁹. Sama nõude mitmekordse menetlemise keeld
  547. § 497¹⁰. Kollektiivse esindushagi avaldus
  548. § 497¹¹. Puudutatud isiku vastus
  549. § 497¹². Esialgse õiguskaitse kohaldamine
  550. § 497¹³. Tõendamise erisused rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetluses
  551. § 497¹⁴. Menetluskulude tagatis
  552. § 497¹⁵. Menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine tarbijale ja andmesubjektile
  553. § 497¹⁶. Määrus rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise esindushagi lahendamise kohta
  554. § 497¹⁷. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise menetlus
  555. § 497¹⁸. Kompromiss individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluses
  556. § 497¹⁹. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise määrus
  557. § 497²⁰. Tarbijate ja andmesubjektide teavitamine kollektiivse esindushagi kohta tehtud lahendist
  558. § 497²¹. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi lahendamise määruse vabatahtlik täitmine kohtu kaudu hoiustamisega
  559. § 497²². Trahvi määramine
  560. § 498. Üleskutsemenetlus
  561. § 499. Üleskutsemenetluse algatamine
  562. § 500. Üleskutse avaldamine ja üleskutse tähtaeg
  563. § 501. Välistusmääruse tegemine
  564. § 502. Menetlus vastuväite esitamise korral
  565. § 503. Määruskaebuse esitamine
  566. § 504. Hüpoteegipidaja õiguse välistamine
  567. § 505. Märkega õigustatud isikute välistamine
  568. § 506. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus
  569. § 507. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise menetluse erisused
  570. § 508. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise tagajärjed
  571. § 509. Surnuks tunnistamise avaldus
  572. § 510. Toimingud eelmenetluses
  573. § 511. Surnuks tunnistamise määrus
  574. § 512. Määruskaebuse esitamine
  575. § 513. Isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed
  576. § 514. Surnuks tunnistatud isiku surmaaja muutmine
  577. § 515. Surmaaja tuvastamine
  578. § 516. Hoolduse seadmine
  579. § 517. Ajutise hooldaja määramine
  580. § 518. Hoolduse lõpetamine, hooldaja ja tema ülesannete muutmine
  581. § 519. Määruskaebuse esitamine
  582. § 520. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses esindaja määramine
  583. § 521. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  584. § 522. Ekspertiisi määramine
  585. § 523. Valla- või linnavalitsus menetluses
  586. § 524. Isiku ärakuulamine
  587. § 525. Asja arutamine
  588. § 526. Eestkostja määramine
  589. § 527. Kulude hüvitamine eestkostjale
  590. § 528. Eestkostja ülesannete ringi laiendamine ja eestkostja ametiaja pikendamine
  591. § 529. Eestkoste lõpetamine ja eestkostja ülesannete ringi kitsendamine
  592. § 530. Eestkostja ametist vabastamine ja uue eestkostja määramine
  593. § 531. Määruse teatavakstegemine ja kehtivus
  594. § 532. Määruskaebuse esitamine
  595. § 533. Isiku paigutamine kinnisesse asutusse
  596. § 534. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  597. § 535. Isikule esindaja määramine
  598. § 536. Isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamine
  599. § 537. Ekspertiisi tegemine
  600. § 538. Kohtumäärus
  601. § 539. Kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine
  602. § 539¹. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja isiku korduv kinnisesse asutusse paigutamine
  603. § 540. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamine
  604. § 541. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  605. § 542. Määruse täitmine
  606. § 543. Määruskaebuse esitamine
  607. § 544. Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguse kaitse abinõude rakendamine
  608. § 545. Asjaosaliste ärakuulamine ja lepitamine
  609. § 546. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  610. § 547. Määruse kättetoimetamine ja jõustumine
  611. § 548. Isikuõiguse kaitse abinõu tühistamine ja muutmine
  612. § 549. Määruskaebuse esitamine
  613. § 550. Hagita perekonnaasjad
  614. § 551. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  615. § 552. Koostöö valla- ja linnavalitsusega
  616. § 552¹. Lapse ärakuulamine
  617. § 553. Lapse iseseisev kaebeõigus
  618. § 554. Alaealisele eestkostja määramine
  619. § 555. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  620. § 556. Alaealise ärakuulamine
  621. § 557. Kohtumäärus
  622. § 557¹. Alaealise isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine
  623. § 558. Vanemate ärakuulamine
  624. § 559. Lapse ärakuulamine
  625. § 560. Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate ärakuulamine
  626. § 560¹. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamise asjas
  627. § 561. Asja lahendamine kokkuleppel
  628. § 562. Lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmine
  629. § 562¹. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täidetavus ja sunnivahendite määramine
  630. § 563. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe rikkumise korral
  631. § 563¹. Määruse teatavakstegemine
  632. § 563². Lapse perekonnast eraldamine
  633. § 564. Lapsendamise avaldus
  634. § 565. Avaldaja ärakuulamine
  635. § 566. Lapse ärakuulamine
  636. § 567. Sotsiaalkindlustusameti arvamus
  637. § 568. Lapsendamise määrus
  638. § 569. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine
  639. § 570. Menetluse algatamine
  640. § 571. Avalduse sisu
  641. § 572. Ekspertiisi määramine
  642. § 573. Valla- või linnavalitsus menetluses
  643. § 574. Isikute ärakuulamine
  644. § 575. Kohtumäärus
  645. § 576. Määruse muutmine ja tühistamine
  646. § 577. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  647. § 578. Määruskaebuse esitamine
  648. § 579. Põlvnemise tuvastamise ja kande vaidlustamise avaldus
  649. § 580. Isikute ärakuulamine
  650. § 581. Ekspertiisi määramine
  651. § 582. Kohtumäärus põlvnemise tuvastamise või vanema kande vaidlustamise avalduse kohta
  652. § 583. Määruskaebuse esitamine
  653. § 584. Tagatis hoiumeetmete rakendamise kulude katteks
  654. § 585. Isikute ärakuulamine
  655. § 586. Hoiumeetmete rakendamise määrus
  656. § 587. Hoiumeetmete kulud
  657. § 588. Pärandvara nimekiri
  658. § 589. Loa andmine kinnisasja võõrandamiseks
  659. § 590. Pärandi hooldaja aruanne
  660. § 591. Kohtu peetavad registrid
  661. § 592. Registripidamise kord
  662. § 593. Kandeavaldus
  663. § 594. Avaldust või nõusolekut asendav kohtulahend
  664. § 595. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevus
  665. § 595¹. Registrisekretäri pädevus
  666. § 596. Kandemäärus
  667. § 597. Kande tegemine
  668. § 598. Kandeavalduse menetluse peatamine seoses õigusvaidlusega
  669. § 599. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
  670. § 600. Ebaõige kande parandamine
  671. § 601. Trahvi määramine
  672. § 602. Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
  673. § 603. Nõuded määratavatele isikutele
  674. § 604. Isiku määramise kord
  675. § 605. Tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine kohtu määratud isikule
  676. § 606. Määruste kehtivus ja edasikaebamine
  677. § 607. Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine
  678. § 608. Hüvitise suuruse määramise avaldus
  679. § 609. Avalduste ühine menetlemine ning osanikele ja aktsionäridele esindaja määramine
  680. § 610. Hüvitise määramise avalduse lahendamise ettevalmistamine
  681. § 611. Asja lahendamine kohtuistungil
  682. § 612. Hüvitise suuruse kohta tehtud määruse jõustumine ja edasikaebamine
  683. § 613. Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
  684. § 614. Menetlusosalised
  685. § 615. Asja menetlemine
  686. § 616. Esialgne õiguskaitse
  687. § 617. Määruskaebuse esitamine
  688. § 618. Määruse muutmine
  689. § 618¹. Menetlus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades
  690. § 618². Menetlusosalised
  691. § 618³. Esialgne õiguskaitse
  692. § 618⁴. Asja menetlemine
  693. § 618⁵. Määruse muutmine
  694. § 618⁶. Määruse jõustumine ja määruskaebuse esitamine
  695. § 619. Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi ja muu täitedokumendi tunnustamine
  696. § 619¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 rakendamine
  697. § 619². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 rakendamine
  698. § 619³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 rakendamine
  699. § 619⁴. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine
  700. § 620. Tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamine
  701. § 621. Välisriigi kohtulahendi täitmise kord
  702. § 622. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus
  703. § 623. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määrus
  704. § 624. Täidetavaks tunnistatud kohtulahendi muutmine või tühistamine
  705. § 625. Määruse peale määruskaebuse esitamine
  706. § 626. Võlgnikule tekitatud kahju hüvitamine
  707. § 627. Välisriigi muude täitedokumentide tunnustamine
  708. § 627¹. Lepitusseaduse § 2 punktides 2 ja 3 nimetatud lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitamine
  709. § 627². Muu isiku vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitamine
  710. § 628. Määrused sundvalitsemisel
  711. § 629. Juriidilise isiku sundlõpetamine
  712. § 629¹. Asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012
  713. § 630. Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
  714. § 631. Apellatsioonkaebuse alus
  715. § 632. Apellatsioonitähtaeg
  716. § 633. Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
  717. § 634. Apellatsioonkaebuse muutmine
  718. § 635. Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
  719. § 636. Toimiku väljanõudmine
  720. § 637. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
  721. § 638. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
  722. § 639. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
  723. § 640. Asja ettevalmistamine
  724. § 641. Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine
  725. § 642. Apellatsioonkaebuse vastus
  726. § 643. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
  727. § 644. Apellatsioonkaebusest loobumine
  728. § 645. Hagist loobumine ja kompromiss
  729. § 646. Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
  730. § 647. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  731. § 648. Asja arutamine ringkonnakohtu istungil
  732. § 649. Menetlusosalise istungilt puudumise tagajärjed
  733. § 650. Apellatsioonimenetluse uuendamine
  734. § 651. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
  735. § 652. Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
  736. § 653. Tõendite ümberhindamine
  737. § 654. Ringkonnakohtu otsuse sisu
  738. § 655. Ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamine ja jõustumine
  739. § 656. Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
  740. § 657. Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
  741. § 658. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
  742. § 659. Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  743. § 660. Määruskaebuse esitamise õigus
  744. § 661. Määruskaebuse esitamine
  745. § 662. Määruskaebuse sisu
  746. § 663. Määruskaebuse menetlemine maakohtus
  747. § 664. Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
  748. § 665. Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine
  749. § 666. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
  750. § 667. Määruskaebuse lahendamine
  751. § 668. Kassatsiooni korras edasikaebamise õigus
  752. § 669. Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
  753. § 670. Kassatsioonitähtaeg
  754. § 671. Kassatsioonkaebuse sisu
  755. § 672. Kassatsioonkaebuse lisad
  756. § 673. Vastukassatsioonkaebuse esitamine
  757. § 674. Kassatsioonkaebuse muutmine
  758. § 675. Menetlusdokumentide väljanõudmine
  759. § 676.
  760. § 677. Menetlusosalistele kassatsioonkaebusest teatamine
  761. § 678. Kassatsioonkaebuse vastus
  762. § 679. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
  763. § 680. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised Riigikohtus
  764. § 681. Asja ettevalmistamine
  765. § 681¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
  766. § 682. Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
  767. § 683. Kassatsioonkaebusest loobumine
  768. § 684. Hagist loobumine ja kompromiss
  769. § 685. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  770. § 686. Riigikohtusse kutsumine ja menetlusosaliste puudumine istungilt
  771. § 687. Asja läbivaatamine kohtuistungil
  772. § 688. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
  773. § 689. Riigikohtu otsuse sisu
  774. § 690. Asja üleandmine Riigikohtus
  775. § 691. Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
  776. § 692. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
  777. § 693. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
  778. § 694. Riigikohtu otsuse jõustumine ja avaldamine
  779. § 695. Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  780. § 696. Määruskaebuse esitamise õigus
  781. § 697. Määruskaebuse alus
  782. § 698. Määruskaebuse esitamine Riigikohtule
  783. § 699. Määruskaebuse sisu
  784. § 700. Määruskaebuse täitmise peatamine ja tagamine
  785. § 701. Määruskaebuse lahendamine
  786. § 702. Teistmise alused
  787. § 703. Teistmise piirangud
  788. § 704. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
  789. § 705. Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  790. § 706. Teistmisavalduse esitamine
  791. § 707. Teistmisavalduse sisu
  792. § 708. Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine
  793. § 709. Teistmisavalduse menetlusse võtmine
  794. § 710. Teistmisavalduse lahendamine
  795. § 711. Pädeva kohtu määramise kord
  796. § 712. Kohaldamisala
  797. § 713. Kohtute tegevuse ulatus
  798. § 714. Seaduse või vahekohtumenetluse kokkuleppe rikkumisest teatamata jätmise tagajärjed
  799. § 715. Teadete kättetoimetatuks lugemine
  800. § 716. Menetlus alaliselt tegutsevas vahekohtus
  801. § 717. Vahekohtumenetluse kokkuleppe mõiste
  802. § 718. Vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivus
  803. § 718¹. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga
  804. § 719. Vahekohtumenetluse kokkuleppe vorm
  805. § 720. Vahekohtumenetluse kokkulepe ja hagi tagamine kohtus
  806. § 721. Vahekohtu moodustamine
  807. § 722. Vahekohtunikuks nimetamise eeldused
  808. § 723. Vahekohtuniku nõusolek
  809. § 724. Vahekohtuniku nimetamine
  810. § 725. Vahekohtuniku määramine kohtu poolt
  811. § 726. Vahekohtuniku taandamine
  812. § 727. Vahekohtuniku taandamise kord
  813. § 728. Vahekohtuniku võimetus oma ülesandeid täita
  814. § 729. Vahekohtuniku asendamine
  815. § 730. Vahekohtu õigus määrata oma pädevus
  816. § 731. Hagi tagamine vahekohtus
  817. § 732. Menetluse üldpõhimõtted
  818. § 733. Vahekohtumenetluse koht
  819. § 734. Menetluse keel
  820. § 735. Vahekohtumenetluse algus
  821. § 736. Hagi ja vastus hagile
  822. § 737. Vahekohtu istung ja kirjalik menetlus
  823. § 738. Toimingu tegemata jätmise tagajärjed
  824. § 739. Vahekohtu määratud ekspert
  825. § 740. Kohtu abi tõendamistoimingute tegemisel ja muud kohtutoimingud
  826. § 741. Konfidentsiaalsuse nõue
  827. § 742. Kohaldatav õigus
  828. § 743. Otsuse tegemine vahekohtu poolt
  829. § 744. Kompromiss
  830. § 745. Vahekohtu otsuse vorm ja sisu
  831. § 746. Vahekohtu otsuse jõustumine ja toime
  832. § 747. Vahekohtumenetluse lõppemine
  833. § 748. Vahekohtumenetlus poole surma korral
  834. § 749. Otsus vahekohtu kulude kohta
  835. § 750. Vahekohtu otsuse parandamine ja täiendamine ning otsuse selgitamine
  836. § 751. Vahekohtu otsuse tühistamine
  837. § 752. Tühistamisavalduse esitamine
  838. § 753. Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine
  839. § 754. Välisriigis tehtud vahekohtu otsuse täitmine
  840. § 755. Kohtute pädevus
  841. § 756. Menetluspõhimõtted
  842. § 757. Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise erisused
  843. § 758. Sätete kohaldamine lepinguvälistele vahekohtutele
  844. § 759. Seadustiku jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

844 provisions

§ 411. Teiste menetlusosaliste kohtuistungilt puudumine

Kui kohtukutse kättetoimetamisest hoolimata ei ilmu kohtusse muu menetlusosaline kui pool, vaadatakse asi läbi temata.

Propose a change

§ 412. Hagi läbivaatamata jätmise piirangud ja menetluse taastamine

(1) Kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks. (2) Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hageja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et hageja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb hageja esindaja. (3) Kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. (4) Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. (5) Menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. (6) Menetluse ebaõigele taastamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. (7) Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist.

Propose a change

§ 413. Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral

(1) Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. (2) Kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. (3) Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. (3¹) Kohus võib keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja kohtukutse avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. (4) Kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhteid puudutava hagi kohta, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

Propose a change

§ 414. Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta

(1) Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. (2) Kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. (3) Kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

Propose a change

§ 415. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

(1) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. (2) Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Propose a change

§ 416. Nõuded kajale

(1) Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. (2) Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kohus toimetab kaja teistele menetlusosalistele kätte ja teatab ühtlasi, millal toimetati kätte tagaseljaotsus ja millal esitati kaja, ning määrab neile tähtaja kaja kohta seisukoha avaldamiseks.

Propose a change

§ 417. Kaja lahendamine

(1) Kohus lahendab kaja määrusega. Vajaduse korral lahendatakse kaja kohtuistungil. (2) Kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. (3) Kui kaja läbivaatamiseks on määratud kohtuistung ja avaldaja ei osale istungil või asja arutamisel, jätab kohus avalduse rahuldamata ja menetluse taastamata. (4) Määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. (5) Menetluse ebaõigele taastamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. (6) Enne kaja lahendamist võib kohus määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu.

Propose a change

§ 418. Taastatud menetluse jätkamine

(1) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. (2) Kui kohus otsustab kohtuistungil, et ta menetluse taastab, jätkatakse samal istungil asja arutamist.

Propose a change

§ 419. Teine tagaseljaotsus

Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada.

Propose a change

§ 420. Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale

(1) Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. (2) Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. (3) Kui kostja on esitanud kaja ja hageja on esitanud apellatsioonkaebuse, vaadatakse asi läbi menetluse taastamise korras tagaseljaotsuse teinud kohtus. Kui kaja ei rahuldata, jätkatakse apellatsioonkaebuse menetlemist.

Propose a change

§ 421. Menetluses osalemata jätmine ja kohtuistungilt loata lahkumine

(1) Menetlusosaline loetakse kohtuistungilt puudunuks ka juhul, kui ta ilmus kohtuistungile, kuid ei osalenud asja menetlemisel. (2) Kui menetlusosaline kohtuistungilt lahkub, ei takista see asja läbivaatamist. Omavoliliselt kohtuistungilt lahkunud menetlusosalist võib kohus trahvida, samuti kohaldada tema suhtes sundtoomist, kui kohus peab menetlusosalise isiklikku osavõttu asja arutamisest vajalikuks.

Propose a change

§ 422. Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks

(1) Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. (2) Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=127012016011 määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega.

Propose a change

§ 423. Hagi läbivaatamata jätmise alused

(1) Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud; 2) hageja on võtnud hagi tagasi; 3) kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda; 4) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel; 5) on alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle; 6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust; 7) hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul; 8) hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi; 8¹) hageja ei teavita kohut talle käesoleva seadustiku § 315¹ lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kättetoimetamise tulemustest; 9) õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu; 10) hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja; 11) kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest; 12) hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks; 13) kohus ei ole pädev asja lahendama. (2) Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. (3) Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Propose a change

§ 424. Hagi tagasivõtmine

(1) Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. (2) Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. (3) Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud.

Propose a change

§ 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord

(1) Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. (2) Vajaduse korral peab kohus hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. (3) Kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui hagi jätab läbi vaatamata asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. (4) Kui kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi.

Propose a change

§ 426. Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed

(1) Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. (2) Kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul on menetlus peatunud. Kohus võib määrata hagejale tähtaja kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja kulusid tähtaja jooksul ei hüvita, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

Propose a change

§ 427. Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale

Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 423 lõike 1 punktides 2, 7–10 ja 12 nimetatud alustel.

Propose a change

§ 428. Menetluse lõpetamise alused

(1) Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 4¹) vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. (2) Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Propose a change

§ 429. Hagist loobumine

(1) Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. (2) Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. (3) Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. (4) Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. (5) Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. (6) Kui kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist, kuna see oleks ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, määrab kohus hagejale uue esindaja käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatud korras.

Propose a change

§ 430. Kompromiss

(1) Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. (2) Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. (3) Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. (4) Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. (5) Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. (6) Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. (7) Kompromiss võib olla tingimuslik. (8) Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. (9) Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Propose a change

§ 431. Menetluse lõpetamise kord

(1) Kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. (2) Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

Propose a change

§ 432. Menetluse lõpetamise tagajärjed

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Propose a change

§ 433. Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale

(1) Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. (2) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Propose a change

§ 434. Kohtuotsus kui sisuline lahend

Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

Propose a change

§ 435. Otsuse tegemine

(1) Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. (2) Kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. (3) Kohtuotsuse kuupäev on selle avalikult teatavakstegemise päev.

Propose a change

§ 436. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. (2) Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. (3) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. (4) Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui tegemist on kõrvalnõudega. (6) Kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. (7) Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Propose a change

§ 437. Asja arutamise uuendamine

1) Kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist: 1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 2) tagaseljaotsuse tegemisel ilmneb asjaolu, mis võib olla kaja esitamise alus; 3) hagi läbivaatamata jätmisel ilmneb asjaolu, mis võib olla menetluse taastamise alus.

Propose a change

§ 438. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

(1) Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. (2) Kohus otsustab menetluskulude jaotuse ja vastavalt käesoleva seadustiku 18. peatüki 5. jaole menetluskulude rahalise suuruse.

Propose a change

§ 439. Hagi lahendamise piirid

Kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Propose a change

§ 440. Hagi õigeksvõtmine

(1) Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. (2) Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. (3) Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. (4) Abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.

Propose a change

§ 441. Otsuse vormistamine

(1) Kohus vormistab otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. (2) Kohus võib otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid.

Propose a change

§ 442. Otsuse sisu

(1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) otsuse teinud kohtuniku nimi; 3) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht; 4) tsiviilasja number; 5) hagi ese; 5¹) tsiviilasja hind; 6) menetlusosaliste nimed ja isiku- või registrikoodid; 7) menetlusosaliste aadressid, kui see on ilmselt vajalik otsuse täitmiseks või tunnustamiseks; 8) menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed; 9) viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. (3) Füüsilise isiku isikukoodi puudumisel märgitakse otsuses tema sünniaeg. Juriidilise isiku registrikoodi puudumisel märgitakse otsuses vajaduse korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele. (4) Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse puhul tuleb sissejuhatuses seda märkida. (5) Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. (6) Resolutsiooni juures märgitakse ka otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, muu hulgas kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuses märgitakse õigus esitada otsuse peale kaja. Resolutsiooni juures selgitatakse ka käesoleva seadustiku § 187 lõike 6 sisu. (6¹) Kui kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt, märgib kohus resolutsiooni menetluskulude rahalise suuruse. (6²) Kui kohus menetluskulude rahalist suurust käesoleva seadustiku § 177 lõike 1 punkti 1 kohaselt kindlaks ei määra, selgitab kohus resolutsiooni juures, et asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt käesoleva seadustiku § 177 lõikele 2. (7) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kui asjas on kohtu ettepanekul esitanud lisaks menetlusosalistele seisukoha ka pädev riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tuleb ka see seisukoht otsuse kirjeldavas osas märkida. (8) Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. (9) Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja vajaduse korral varasemate menetlusosaliste andmed. (10) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. (11) Otsusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=128062014046 määrusega.

Propose a change

§ 443. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioon

(1) Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamiseks või tingimuse soovitajat soovitamise lõpetamiseks ja soovituse tagasivõtmiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioonis tuleb lisaks märkida: 1) keelatud tüüptingimuse sõnastus; 2) tehingute liigid, mille suhtes tüüptingimust kasutada ei tohi; 3) selgesõnaline kohustus hoiduda edaspidi sellesarnaste tüüptingimuste kasutamisest või soovitamisest. (2) Tüüptingimuse soovitajat soovitamise lõpetamiseks ja soovituse tagasivõtmiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioonis tuleb lisaks märkida kohustus teha kohtuotsus teatavaks samal viisil kui soovitus. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtuotsuse avaldamiseks kohtu määratud viisil kohustada otsuse resolutsioonis ka tüüptingimuste kasutajat või määrata ise otsuse täiendava avaldamise viisi.

Propose a change

§ 444. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

(1) Kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. (2) Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. (3) Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. (4) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. (5) Kohus võib kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmise kohta menetlusosalise seisukoha väljaselgitamiseks teha kohtuistungil suuliselt teatavaks kohtuotsuse resolutsiooni ning selgitada suuliselt otsuse põhjendusi. Menetlusosalise nõusolek jätta kohtuotsusest välja kirjeldav ja põhjendav osa märgitakse kohtuistungi protokolli.

Propose a change

§ 445. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

(1) Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. (2) Kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. (3) Kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida. (4) Kostjaks oleva pärija taotlusel võib kohus teha otsuse pärija piiratud vastutuse reservatsiooniga. (5) Kui kohus on tuvastanud otsuses autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise või isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise, võib ta hageja taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada.

Propose a change

§ 446. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu

(1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida. (2) Otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma. Kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida.

Propose a change

§ 447. Vigade parandamine otsuses

(1) Pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata. (3) Otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. Kohus toimetab vea parandamise määruse kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus. (4) Otsuse parandamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kui kohus parandab käesoleva paragrahvi alusel vea määruses, mille peale ei saa esitada määruskaebust, ei saa vea parandamise määruse peale edasi kaevata.

Propose a change

§ 448. Täiendav otsus

(1) Asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui: 1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata; 2) hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema; 3) kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist; 4) kohus ei ole osaotsusesse märkinud reservatsiooni tasaarvestuse suhtes; 5) kohus ei ole dokumendimenetluses tehtud otsusesse märkinud reservatsiooni kostja õiguste edasise kaitse kohta. (2) Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. (3) Kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. (4) Täiendava otsuse tegemiseks peab kohus istungi, välja arvatud juhul, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. Menetlusosalistele teatatakse istungi aeg ja koht vähemalt kolm päeva ette, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist. Täiendava otsuse tegemise taotlus toimetatakse eelnevalt kätte vastaspoolele. (4¹) Käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. (4²) Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. (5) Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. (6) Täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb kohus määruse. Maakohtu või ringkonnakohtu täiendava otsuse tegemisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Propose a change

§ 449. Vaheotsus

(1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. (2) Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. (3) Kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Propose a change

§ 450. Osaotsus

(1) Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. (2) Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). (3) Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. (4) Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju.

Propose a change

← Find another law