Law

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-06-30, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 e0dd028208aabee49d752737ad62dc92e89b80679e2bfd93397ff97d2d6d363c

Contents: 844 provisions
  1. § 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades
  2. § 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
  3. § 3. Õigus pöörduda kohtusse
  4. § 4. Menetlusõiguste käsutamine
  5. § 5. Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
  6. § 6. Menetluse aja seadus
  7. § 7. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel
  8. § 8. Asja menetlemisele kohaldatav seadus
  9. § 9. Pädevad kohtud
  10. § 10. Kohtu pädevuse piirang eksterritoriaalsete isikute suhtes
  11. § 11. Maakohtu pädevus
  12. § 12. Ringkonnakohtu pädevus
  13. § 13. Riigikohtu pädevus
  14. § 14. Menetlustoimingu kehtivus
  15. § 15. Kohtutevaheline abi menetlustoimingu tegemiseks
  16. § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  17. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  18. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
  19. § 19. Riigikohtu erikogu ja üldkogu
  20. § 20. Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmed
  21. § 21. Nõupidamissaladus
  22. § 22. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus
  23. § 22¹. Kohtunikuabi ja muu kohtuametniku pädevus tsiviilasja lahendamisel
  24. § 23. Kohtuniku taandumise kohustus
  25. § 24. Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse alusel
  26. § 25. Kohtuniku taandamise õiguse kaotamine
  27. § 26. Taandamisavalduse lahendamine
  28. § 27. Taandamine avalduseta
  29. § 28. Taandatava kohtuniku toimingud
  30. § 29. Kohtuniku asendamine
  31. § 30. Taandamise alusele tuginemine kaebuses
  32. § 31. Eksperdi ja tõlgi taandamine
  33. § 32. Kohtu töökeel
  34. § 33. Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses
  35. § 34. Tõlgi osalemine menetluses
  36. § 35. Tõlgi kaasamine kurdi, tumma või kurttumma menetlusosalise korral
  37. § 36. Eesti keelt mittevaldava isiku vanne ja allkiri
  38. § 37. Asja kohtuliku arutamise avalikkus
  39. § 38. Menetluse kinniseks kuulutamine
  40. § 39. Isiku lubamine kinnisele istungile
  41. § 40. Menetluse kinniseks kuulutamise kord
  42. § 41. Menetlusosaliste ja kohtuistungil viibivate isikute saladuse hoidmise kohustus
  43. § 42. Kohtuistungi edastamine ja salvestamine
  44. § 43. Kohtuistungi kord
  45. § 44. Kohtuistungil viibijate hulga piiramine
  46. § 45. Isiku kohtuistungilt kõrvaldamine ja tema suhtes muude abinõude rakendamine
  47. § 46. Trahvi määramine
  48. § 47. Arest ja sundtoomine
  49. § 48. Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse peale
  50. § 49. Menetlustoimingu protokollimine
  51. § 50. Protokolli sisu
  52. § 51. Protokolli koostamine
  53. § 52. Menetlustoimingu salvestamine
  54. § 53. Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine
  55. § 54. Protokolli allkirjastamine
  56. § 55. Protokolli tõenduslik jõud
  57. § 56. Toimik tsiviilasjas
  58. § 57. Digitaalne toimik
  59. § 57¹. Digitaalse toimiku pidamise võimatus
  60. § 58. Toimiku arhiveerimine
  61. § 59. Toimikuga tutvumine
  62. § 60. Toimiku taastamine
  63. § 60¹. E-toimiku menetlemise infosüsteem
  64. § 61. Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas
  65. § 62. Menetlustähtaja arvutamine
  66. § 63. Kohtu määratud tähtaja algus
  67. § 64. Tähtaja muutmine
  68. § 65. Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusse
  69. § 66. Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed
  70. § 67. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
  71. § 68. Tähtaja ennistamise otsustamine
  72. § 69. Kohtualluvuse mõiste
  73. § 70. Rahvusvaheline kohtualluvus
  74. § 71. Kohtualluvuse kokkulepe
  75. § 72. Harju Maakohtu erialluvus
  76. § 73. Kohtu määratud kohtualluvus
  77. § 74. Asja allumine mitmele kohtule ja kohtuistungi toimumise koht
  78. § 75. Kohtualluvuse kontrollimine
  79. § 76. Asja üleandmine kohtualluvuse järgi
  80. § 77. Asja kohtualluvuse muutumine
  81. § 78. Hagi esitamine eri maade kohtutesse
  82. § 79. Isiku kohtualluvus
  83. § 80. Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvus
  84. § 81. Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohtualluvus
  85. § 82. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  86. § 83. Kohtualluvus viibimiskoha järgi
  87. § 84. Kohtualluvus tegevuskoha järgi
  88. § 85. Kohtualluvus juriidilise isiku asukoha järgi
  89. § 86. Kohtualluvus vara asukoha järgi
  90. § 87. Hüpoteegiga tagatud ja reaalkoormatisega seotud nõudega hagi kohtualluvus
  91. § 88. Korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus
  92. § 89. Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
  93. § 90. Kohtualluvus tarbija elukoha järgi
  94. § 91. Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  95. § 91¹. Intellektuaalomandiõiguse lepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  96. § 92. Kohtualluvus töötaja elukoha või töötamise koha järgi
  97. § 93. Vekslist ja tšekist tuleneva hagi kohtualluvus
  98. § 94. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
  99. § 94¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
  100. § 95. Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
  101. § 96. Pärandihagi kohtualluvus
  102. § 97. Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
  103. § 98. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi kohtualluvus
  104. § 98¹. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  105. § 99. Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
  106. § 100. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue
  107. § 101. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise asja kohtualluvus
  108. § 102. Abieluasja kohtualluvus
  109. § 103. Põlvnemisasja ja ülalpidamisasja kohtualluvus
  110. § 103¹. Kohtualluvus pankrotimenetluses
  111. § 104. Kohtualluvuse kokkulepe
  112. § 105. Kohtualluvus, kui kostja osaleb menetluses vastuväiteid esitamata
  113. § 106. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisus
  114. § 107. Kohtualluvuse muutmine menetluse ajal
  115. § 108. Maksekäsu kiirmenetlus
  116. § 109. Isiku surnuks tunnistamine ja surma aja tuvastamine
  117. § 110. Eestkosteasjad
  118. § 111. Isiku kinnisesse asutusse paigutamine
  119. § 112. Äraolija varale hoolduse seadmine
  120. § 113. Lapsendamine
  121. § 114. Alaealise teovõime laiendamine
  122. § 115. Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma
  123. § 116. Muud hagita perekonnaasjad
  124. § 117. Pärandvara hoiumeetmete rakendamine
  125. § 118. Üleskutseasjade kohtualluvus
  126. § 119. Eraõiguslikku juriidilist isikut puudutavate hagita asjade kohtualluvus
  127. § 120. Korteriomandi- ja kaasomandiasjad
  128. § 120¹. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjad
  129. § 121. Välisriigi kohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad
  130. § 121¹. Lepitusmenetluse tulemusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise asjad
  131. § 121². Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjad
  132. § 122. Tsiviilasja hind
  133. § 123. Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg
  134. § 124. Hagihind rahalise nõude puhul
  135. § 125. Tuvastushagi hind
  136. § 126. Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhul
  137. § 127. Hagihind reaalservituudiga seotud vaidluse puhul
  138. § 128. Hagihind kasutuslepingu puhul
  139. § 129. Hagihind korduva kohustuse puhul
  140. § 130. Hagihind tüüptingimuste kasutamise lõpetamise vaidluse puhul
  141. § 131. Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhul
  142. § 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul
  143. § 133. Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgi
  144. § 134. Nõuete liitmine hagihinna arvestamisel
  145. § 135. Tsiviilasja hinna nimetamine avaldaja poolt
  146. § 136. Tsiviilasja hinna määramine kohtu poolt
  147. § 137. Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel
  148. § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus
  149. § 139. Riigilõiv
  150. § 140. Kassatsioonikautsjon
  151. § 141. Hagi tagamise kautsjon
  152. § 142. Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon
  153. § 143. Asja läbivaatamise kulud
  154. § 144. Kohtuvälised kulud
  155. § 145. Riigilõivu tasumisest vabastamine
  156. § 146. Menetluskulude kandjad
  157. § 147. Riigilõivu tasumine
  158. § 148. Asja läbivaatamise kulude tasumine
  159. § 149. Kautsjoni tasumine ja tagastamine
  160. § 150. Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
  161. § 151. Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasu
  162. § 152. Tunnistajatasu maksmine
  163. § 153. Eksperdi- ja tõlgitasu maksmine
  164. § 154. Tunnistaja, ekspert ja tõlk välisriigist
  165. § 155. Kulutuste hüvitamine eksperdile
  166. § 156. Sõidukulude hüvitamine
  167. § 157. Muude kulude hüvitamine
  168. § 158. Kulude ettemakse
  169. § 159. Kulude kindlaksmääramine
  170. § 160. Tasu maksmise kord
  171. § 161. Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamine
  172. § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses
  173. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
  174. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas
  175. § 165. Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
  176. § 166. Menetluskulude jaotus poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral
  177. § 167. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
  178. § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
  179. § 169. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud
  180. § 170. Eeltõendamismenetluse kulud
  181. § 171. Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
  182. § 172. Menetluskulud hagita menetluses
  183. § 173. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
  184. § 174. Kohtu pädevus menetluskulude kindlaksmääramisel
  185. § 174¹. Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega
  186. § 175. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
  187. § 176. Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
  188. § 177. Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
  189. § 178. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
  190. § 179. Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks
  191. § 180. Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks
  192. § 181. Menetlusabi andmise tingimused
  193. § 182. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud
  194. § 183. Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
  195. § 184. Menetlusabi taotluse esitamine ja menetlusabi andmise jätkamine
  196. § 185. Menetlusabi taotluse sisu
  197. § 186. Taotleja majandusliku seisundi hindamine
  198. § 187. Menetlusabi taotluse lahendamine
  199. § 188. Osamaksete tasumise peatamine ja maksete suuruse muutmine
  200. § 189. Menetlusabi andmise tühistamine
  201. § 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
  202. § 191. Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
  203. § 192. Menetlusabi andmine menetluseks muus Euroopa Liidu liikmesriigis
  204. § 193. Menetlusabi andmise taotluste vahendamine teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele
  205. § 194. Tagatise andmise viis ja suurus
  206. § 195. Tagatise tagasiandmine
  207. § 196. Tagatise andmine menetluskulude katteks
  208. § 196¹. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral
  209. § 197. Tagatise andmiseks tähtaja määramine
  210. § 198. Menetlusosalised
  211. § 199. Menetlusosalise õigused
  212. § 200. Menetlusosalise kohustused
  213. § 201. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime
  214. § 202. Tsiviilkohtumenetlusteovõime
  215. § 203. Välismaalase tsiviilkohtumenetlusteovõime
  216. § 204. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll
  217. § 205. Pooled
  218. § 206. Poolte õigused
  219. § 207. Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
  220. § 208. Kostja asendamine ja kaasamine
  221. § 209. Menetlusõigusjärglus
  222. § 210. Vaidlusaluse eseme võõrandamine
  223. § 211. Kinnisasja, laeva ja õhusõiduki võõrandamine
  224. § 212. Iseseisva nõudega kolmas isik
  225. § 213. Iseseisva nõudeta kolmas isik
  226. § 214. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed
  227. § 215. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine
  228. § 216. Kolmanda isiku kaasamine
  229. § 217. Esindamine kohtus
  230. § 218. Lepinguline esindaja
  231. § 219. Esindaja kohtu määramisel
  232. § 220. Eesti Vabariigi esindamine menetlusosalisena
  233. § 221. Esindaja esindusõiguse tõendamine
  234. § 222. Esindusõiguse seadusjärgne ulatus
  235. § 223. Esindusõiguse piiramine
  236. § 224. Mitme lepingulise esindaja esindusõigus
  237. § 225. Volituse lõppemine
  238. § 226. Esindusõiguse kontroll
  239. § 227. Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmine
  240. § 228. Nõustaja
  241. § 229. Tõendi mõiste
  242. § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
  243. § 231. Tõendamisest vabastamise alused
  244. § 232. Tõendite hindamine
  245. § 233. Nõude suuruse hindamine
  246. § 234. Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamine
  247. § 235. Põhistamine
  248. § 236. Tõendi esitamine ja tõendite kogumine
  249. § 237. Tõendi õigeaegse esitamise kohustus
  250. § 238. Tõendi asjakohasus ja lubatavus
  251. § 239. Tõendite kogumise korraldamine
  252. § 240. Kohtu erinõude täitmise kord
  253. § 241. Tõendite kogumine väljaspool Eestit
  254. § 241¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine
  255. § 242. Tõendist loobumine
  256. § 243. Tõendite uurimine
  257. § 244. Eeltõendamismenetlus
  258. § 245. Eeltõendamismenetluse algatamise taotlus
  259. § 246. Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse sisu
  260. § 247. Eeltõendamismenetluse algatamine
  261. § 248. Vastaspoole kaitse eeltõendamismenetluses
  262. § 249. Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemine
  263. § 250. Eeltõendamismenetlusega tekitatud kahju hüvitamine
  264. § 251. Tunnistaja ütlused
  265. § 252. Tunnistaja kutsumine kohtuistungile
  266. § 253. Kirjalikud ütlused
  267. § 254. Tunnistaja kohtusse ilmumise ja tõeste ütluste andmise kohustus
  268. § 255. Tunnistaja ülekuulamine väljaspool kohut
  269. § 256. Ütluste andmise keeld
  270. § 257. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest
  271. § 258. Erandjuhul tunnistamise kohustus
  272. § 259. Ütluste andmisest keeldumise kord
  273. § 260. Tunnistaja ülekuulamise tagamine
  274. § 261. Alaealise tunnistaja ülekuulamine
  275. § 262. Tunnistaja ülekuulamise kord
  276. § 263. Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine
  277. § 264. Tunnistaja märkmed
  278. § 265. Tunnistaja ütluste avaldamine
  279. § 266. Tunnistaja vastutus
  280. § 267. Menetlusosalise vande all ülekuulamine tõendama kohustatud poole taotlusel
  281. § 268. Tõendama kohustatud poole vande all ülekuulamine
  282. § 268¹. Poole ülekuulamine kohtu algatusel
  283. § 269. Menetlusosalise ülekuulamise kord
  284. § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest
  285. § 271. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise ülekuulamine
  286. § 272. Dokumentaalse tõendi mõiste
  287. § 273. Kirjaliku dokumendi esitamine
  288. § 274. Elektroonilise dokumendi esitamine
  289. § 275. Dokumendi väljavõtte esitamine ja dokumendiga tutvumine selle hoidmise kohas
  290. § 276. Ametiasutuse või avalikke ülesandeid täitma õigustatud isiku koostatud dokument
  291. § 277. Dokumendi ehtsuse vaidlustamine
  292. § 278. Dokumendi väljanõudmine
  293. § 279. Dokumendi väljaandmise kohustus
  294. § 280. Teabe andmise kohustus intellektuaalset omandit käsitleva hagi puhul
  295. § 281. Dokumendi väljaandmisest keeldumine
  296. § 282. Dokumendi väljanõudmiseks hagi esitamine
  297. § 283. Vastaspoole dokumendi esitamata jätmine
  298. § 284. Dokumendi kõrvaldamise tagajärjed
  299. § 285. Asitõendi mõiste
  300. § 286. Asitõendi esitamise kohustus
  301. § 287. Asitõendi hoidmine
  302. § 288. Asitõendi vaatlus
  303. § 289. Asitõendi tagastamine
  304. § 290. Vaatluse mõiste
  305. § 291. Vaatluse korraldamine
  306. § 292. Vaatluse võimaldamiseks kohustamine
  307. § 293. Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamus
  308. § 294. Eksperdi määramine
  309. § 295. Ekspertiisi tegemise kohustus
  310. § 296. Ekspertiisi tegemisest keeldumise õigus
  311. § 297. Ekspertiisi tegemine
  312. § 298. Küsimused eksperdile ning menetlusosaliste taotlused ja vastuväited seoses ekspertiisiga
  313. § 299. Asja väljanõudmine ekspertiisiks
  314. § 300. Ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks
  315. § 301. Eksperdiarvamus
  316. § 302. Eksperdi kohustused ja õigused
  317. § 303. Eksperdi ülekuulamine ja hoiatamine
  318. § 304. Kordusekspertiis ja täiendav ekspertiis
  319. § 305. Eksperdi vastutus
  320. § 306. Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste
  321. § 307. Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine
  322. § 308. Tähtaja arvestamine kättetoimetamisel
  323. § 309. Menetlusdokumendi kättetoimetamise aeg ja koht
  324. § 310. Menetlusdokumentide edastamine menetlusosalistele kättetoimetamiseta
  325. § 310¹. Teabe kättetoimetamine ja edastamine kättetoimetamiseta
  326. § 311. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohturuumides
  327. § 311¹. Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine
  328. § 312. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postiteenuse osutaja vahendusel
  329. § 313. Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga
  330. § 314. Menetlusdokumendi kättetoimetamine lihtkirjana ja faksi teel
  331. § 314¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega
  332. § 315. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel
  333. § 315¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel
  334. § 316. Menetlusdokumendi kättetoimetamine välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele
  335. § 316¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 rakendamine
  336. § 317. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
  337. § 318. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale
  338. § 319. Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikule
  339. § 320. Menetlusosalise kohustus määrata menetlusdokumentide vastuvõtmiseks esindaja
  340. § 321. Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajale
  341. § 322. Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale
  342. § 323. Menetlusdokumendi kättetoimetamine äriruumis
  343. § 324. Menetlusdokumendi kättetoimetamise piirangud
  344. § 325. Menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumine
  345. § 326. Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
  346. § 327. Menetlusdokumendi kättetoimetamine hoiustamisega
  347. § 328. Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
  348. § 329. Avalduste esitamise õigeaegsus
  349. § 330. Avalduste esitamise tähtajad
  350. § 331. Avalduste hilisem esitamine
  351. § 332. Menetluse venimist põhjustanud menetlusosalise trahvimine
  352. § 333. Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohta
  353. § 333¹. Kohtumenetluse kiirendamise taotlus
  354. § 333². Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine
  355. § 334. Kirjalike dokumentide esitamine
  356. § 335. Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
  357. § 336. Dokumendi esitamine elektrooniliselt
  358. § 337. Advokaadi edastatav dokument
  359. § 338. Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu
  360. § 339. Menetlusdokumendi lisad
  361. § 340. Ärakirjad teistele menetlusosalistele
  362. § 340¹. Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamine
  363. § 341. Asja lahendamine kohtuistungil
  364. § 342. Kohtuistungi määramine
  365. § 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel
  366. § 344. Kohtukutse sisu
  367. § 345. Kohtuistungile ilmumata jäämisest teatamine
  368. § 346. Menetlusosaliste isiklik kohalolek kohtuistungil
  369. § 347. Kohtuistungi alustamine
  370. § 348. Kohtuistungi käik
  371. § 349. Asja suuline arutamine
  372. § 350. Menetluskonverentsina peetav kohtuistung
  373. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil
  374. § 352. Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine
  375. § 353. Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral
  376. § 354. Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttu
  377. § 355. Menetluse peatamine mõjuval põhjusel
  378. § 355¹. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu
  379. § 356. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
  380. § 357. Abielu lahutamise menetluse peatamine
  381. § 358. Menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed
  382. § 359. Menetluse peatamine poolte ühisel taotlusel või mõlema poole puudumisel kohtuistungilt
  383. § 360. Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine
  384. § 361. Menetluse uuendamine
  385. § 362. Hagi esitamine
  386. § 363. Hagiavalduse sisu
  387. § 364. Hagi vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks
  388. § 365. Tähtaja määramise ja kahju hüvitamise täiendavad nõuded
  389. § 366. Mittevaralise kahju hüvitamise hagi
  390. § 367. Viivisenõuded kõrvalnõudena
  391. § 368. Tuvastushagi
  392. § 369. Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
  393. § 370. Nõuete paljusus hagis
  394. § 371. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
  395. § 372. Hagi menetlusse võtmise otsustamine
  396. § 373. Vastuhagi esitamine
  397. § 374. Hagide liitmine
  398. § 375. Haginõuete eraldamine
  399. § 376. Hagi muutmine
  400. § 377. Hagi tagamise alus
  401. § 378. Hagi tagamise abinõud
  402. § 379. Isiku aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine
  403. § 380. Hagi tagamine avalike ülesannete täitmiseks määratud eseme puhul
  404. § 381. Hagi tagamise avaldus
  405. § 382. Hagi tagamine hagi esitamata
  406. § 383. Hagi tagamine tagatise vastu
  407. § 384. Hagi tagamise avalduse lahendamine
  408. § 385. Hagi tagamise asendamine raha maksmisega
  409. § 386. Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
  410. § 387. Hagi tagamise määruse edastamine
  411. § 388. Kohtuliku hüpoteegi seadmine
  412. § 389. Vara arestimine
  413. § 390. Määruskaebuse esitamine
  414. § 391. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine
  415. § 391¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine
  416. § 392. Eelmenetluse ülesanded
  417. § 393. Menetlusosalistele hagist teatamine
  418. § 394. Kostja vastus hagile
  419. § 395. Kostja suuline vastus
  420. § 396. Hageja arvamus hagi vastuse kohta
  421. § 397. Kohtuistungi määramine
  422. § 398. Eelistung
  423. § 399. Asja läbivaatamise kord kohtuistungil
  424. § 400. Menetlusosaliste seletused
  425. § 401. Asja sisulise arutamise lõpetamine
  426. § 402. Kohtuvaidlus
  427. § 403. Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
  428. § 404. Kirjalik menetlus kohtu määramisel
  429. § 405. Lihtmenetlus
  430. § 405¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 rakendamine
  431. § 406. Dokumendimenetlus
  432. § 406¹. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi
  433. § 406². Kuritarvituslik kohtumenetlus
  434. § 406³. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine
  435. § 406⁴. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses
  436. § 406⁵. Trahvi määramine
  437. § 407. Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
  438. § 408. Mõlema poole puudumine kohtuistungilt
  439. § 409. Hageja puudumine kohtuistungilt
  440. § 410. Kostja puudumine kohtuistungilt
  441. § 411. Teiste menetlusosaliste kohtuistungilt puudumine
  442. § 412. Hagi läbivaatamata jätmise piirangud ja menetluse taastamine
  443. § 413. Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral
  444. § 414. Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta
  445. § 415. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale
  446. § 416. Nõuded kajale
  447. § 417. Kaja lahendamine
  448. § 418. Taastatud menetluse jätkamine
  449. § 419. Teine tagaseljaotsus
  450. § 420. Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale
  451. § 421. Menetluses osalemata jätmine ja kohtuistungilt loata lahkumine
  452. § 422. Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
  453. § 423. Hagi läbivaatamata jätmise alused
  454. § 424. Hagi tagasivõtmine
  455. § 425. Hagi läbivaatamata jätmise kord
  456. § 426. Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
  457. § 427. Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
  458. § 428. Menetluse lõpetamise alused
  459. § 429. Hagist loobumine
  460. § 430. Kompromiss
  461. § 431. Menetluse lõpetamise kord
  462. § 432. Menetluse lõpetamise tagajärjed
  463. § 433. Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse peale
  464. § 434. Kohtuotsus kui sisuline lahend
  465. § 435. Otsuse tegemine
  466. § 436. Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
  467. § 437. Asja arutamise uuendamine
  468. § 438. Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
  469. § 439. Hagi lahendamise piirid
  470. § 440. Hagi õigeksvõtmine
  471. § 441. Otsuse vormistamine
  472. § 442. Otsuse sisu
  473. § 443. Tüüptingimuste kasutamise lõpetamiseks kohustava kohtuotsuse resolutsioon
  474. § 444. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
  475. § 445. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
  476. § 446. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu
  477. § 447. Vigade parandamine otsuses
  478. § 448. Täiendav otsus
  479. § 449. Vaheotsus
  480. § 450. Osaotsus
  481. § 451. Otsus dokumendimenetluses
  482. § 451¹. Taotluste lahendamine edasikaebetähtaja kestel
  483. § 452. Otsuse avalikult teatavakstegemine
  484. § 453. Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord
  485. § 454. Otsuse kuulutamise kord
  486. § 455. Kohtuotsuste kättetoimetamine
  487. § 456. Kohtuotsuse jõustumine
  488. § 457. Otsuse jõustumise tagajärjed
  489. § 458. Otsuse jõustumismärge
  490. § 459. Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas
  491. § 460. Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohta
  492. § 461. Otsuse täitmine
  493. § 462. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
  494. § 463. Kohtumäärus
  495. § 464. Määruse tegemine
  496. § 465. Määruse sisu
  497. § 466. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  498. § 467. Viivitamatu täitmine
  499. § 468. Viivitamatu täidetavus tagatiseta
  500. § 469. Viivitamatu täidetavus tagatise vastu
  501. § 470. Viivitamatu täitmise määrusega lahendamine
  502. § 471. Tagatise tagastamine
  503. § 472. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi vaidlustamine
  504. § 473. Viivitamatu täitmise vältimine võlgniku poolt
  505. § 474. Viivitamata täitmisele kuuluva lahendi tühistamine ja muutmine
  506. § 475. Hagita asjad
  507. § 476. Hagita menetluse algatamine
  508. § 477. Hagita asja läbivaatamine
  509. § 477¹. Esialgne õiguskaitse
  510. § 477². Järelevalve kohtu nimetatud isikute üle
  511. § 478. Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine
  512. § 479. Määruse teatavakstegemine
  513. § 480. Määruse muutmine ja tühistamine
  514. § 481. Maksekäsu kiirmenetluse eeldused
  515. § 482. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
  516. § 483. Avalduse lahendamine
  517. § 484. Makseettepanek kiirmenetluses
  518. § 484¹. Makseettepaneku tegemine osade nõuete või nõude osa suhtes
  519. § 484². Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetluses
  520. § 485. Vastuväite esitamine
  521. § 486. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
  522. § 487. Hagimenetluse alustamine
  523. § 488. Vastuväite tagasivõtmine
  524. § 488¹. Menetluse lõpetamine võla tasumise korral
  525. § 489. Maksekäsu tegemine
  526. § 489¹. Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale
  527. § 489². Kohtunikuabi pädevus maksekäsu kiirmenetluses ja määruste tegemine automatiseeritult
  528. § 489³. Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem
  529. § 490. Vastuväite esitamine maksekäsule
  530. § 490¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 rakendamine
  531. § 491. Kiirmenetlus lapse elatisnõudes
  532. § 492. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
  533. § 493. Makseettepanek lapse elatisnõude kiirmenetluses
  534. § 494. Vastuväite esitamine
  535. § 495. Võlgniku vastuväited hagimenetluses
  536. § 496. Maksekäsk
  537. § 497. Elatise muutmine
  538. § 497¹. Kollektiivse esindushagi menetluse kohaldamisala
  539. § 497². Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise esindushagi lubatavus
  540. § 497³. Kollektiivse esindushagi menetluse osalised
  541. § 497⁴. Kollektiivse esindushagi esitamiseks pädev üksus
  542. § 497⁵. Piiriülene pädev üksus
  543. § 497⁶. Piiriülene kollektiivne esindushagi
  544. § 497⁷. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatava kollektiivse esindushagi rahastamine
  545. § 497⁸. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi rahastamise kontrollimine
  546. § 497⁹. Sama nõude mitmekordse menetlemise keeld
  547. § 497¹⁰. Kollektiivse esindushagi avaldus
  548. § 497¹¹. Puudutatud isiku vastus
  549. § 497¹². Esialgse õiguskaitse kohaldamine
  550. § 497¹³. Tõendamise erisused rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise kollektiivse esindushagi menetluses
  551. § 497¹⁴. Menetluskulude tagatis
  552. § 497¹⁵. Menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine tarbijale ja andmesubjektile
  553. § 497¹⁶. Määrus rikkumise tuvastamise ja lõpetamise või edasise rikkumise keelamise esindushagi lahendamise kohta
  554. § 497¹⁷. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise menetlus
  555. § 497¹⁸. Kompromiss individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi menetluses
  556. § 497¹⁹. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise määrus
  557. § 497²⁰. Tarbijate ja andmesubjektide teavitamine kollektiivse esindushagi kohta tehtud lahendist
  558. § 497²¹. Õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi lahendamise määruse vabatahtlik täitmine kohtu kaudu hoiustamisega
  559. § 497²². Trahvi määramine
  560. § 498. Üleskutsemenetlus
  561. § 499. Üleskutsemenetluse algatamine
  562. § 500. Üleskutse avaldamine ja üleskutse tähtaeg
  563. § 501. Välistusmääruse tegemine
  564. § 502. Menetlus vastuväite esitamise korral
  565. § 503. Määruskaebuse esitamine
  566. § 504. Hüpoteegipidaja õiguse välistamine
  567. § 505. Märkega õigustatud isikute välistamine
  568. § 506. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus
  569. § 507. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise menetluse erisused
  570. § 508. Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise tagajärjed
  571. § 509. Surnuks tunnistamise avaldus
  572. § 510. Toimingud eelmenetluses
  573. § 511. Surnuks tunnistamise määrus
  574. § 512. Määruskaebuse esitamine
  575. § 513. Isiku ilmumise või viibimiskoha teadasaamise tagajärjed
  576. § 514. Surnuks tunnistatud isiku surmaaja muutmine
  577. § 515. Surmaaja tuvastamine
  578. § 516. Hoolduse seadmine
  579. § 517. Ajutise hooldaja määramine
  580. § 518. Hoolduse lõpetamine, hooldaja ja tema ülesannete muutmine
  581. § 519. Määruskaebuse esitamine
  582. § 520. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses esindaja määramine
  583. § 521. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  584. § 522. Ekspertiisi määramine
  585. § 523. Valla- või linnavalitsus menetluses
  586. § 524. Isiku ärakuulamine
  587. § 525. Asja arutamine
  588. § 526. Eestkostja määramine
  589. § 527. Kulude hüvitamine eestkostjale
  590. § 528. Eestkostja ülesannete ringi laiendamine ja eestkostja ametiaja pikendamine
  591. § 529. Eestkoste lõpetamine ja eestkostja ülesannete ringi kitsendamine
  592. § 530. Eestkostja ametist vabastamine ja uue eestkostja määramine
  593. § 531. Määruse teatavakstegemine ja kehtivus
  594. § 532. Määruskaebuse esitamine
  595. § 533. Isiku paigutamine kinnisesse asutusse
  596. § 534. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  597. § 535. Isikule esindaja määramine
  598. § 536. Isiku enda ja teiste asjaosaliste ärakuulamine
  599. § 537. Ekspertiisi tegemine
  600. § 538. Kohtumäärus
  601. § 539. Kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine
  602. § 539¹. Kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja isiku korduv kinnisesse asutusse paigutamine
  603. § 540. Kinnisesse asutusse paigutamise peatamine
  604. § 541. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  605. § 542. Määruse täitmine
  606. § 543. Määruskaebuse esitamine
  607. § 544. Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguse kaitse abinõude rakendamine
  608. § 545. Asjaosaliste ärakuulamine ja lepitamine
  609. § 546. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  610. § 547. Määruse kättetoimetamine ja jõustumine
  611. § 548. Isikuõiguse kaitse abinõu tühistamine ja muutmine
  612. § 549. Määruskaebuse esitamine
  613. § 550. Hagita perekonnaasjad
  614. § 551. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  615. § 552. Koostöö valla- ja linnavalitsusega
  616. § 552¹. Lapse ärakuulamine
  617. § 553. Lapse iseseisev kaebeõigus
  618. § 554. Alaealisele eestkostja määramine
  619. § 555. Esialgse õiguskaitse rakendamine
  620. § 556. Alaealise ärakuulamine
  621. § 557. Kohtumäärus
  622. § 557¹. Alaealise isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine
  623. § 558. Vanemate ärakuulamine
  624. § 559. Lapse ärakuulamine
  625. § 560. Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate ärakuulamine
  626. § 560¹. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamise asjas
  627. § 561. Asja lahendamine kokkuleppel
  628. § 562. Lapse isiklikuks kasutamiseks määratud asjade väljaandmine
  629. § 562¹. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täidetavus ja sunnivahendite määramine
  630. § 563. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe rikkumise korral
  631. § 563¹. Määruse teatavakstegemine
  632. § 563². Lapse perekonnast eraldamine
  633. § 564. Lapsendamise avaldus
  634. § 565. Avaldaja ärakuulamine
  635. § 566. Lapse ärakuulamine
  636. § 567. Sotsiaalkindlustusameti arvamus
  637. § 568. Lapsendamise määrus
  638. § 569. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine
  639. § 570. Menetluse algatamine
  640. § 571. Avalduse sisu
  641. § 572. Ekspertiisi määramine
  642. § 573. Valla- või linnavalitsus menetluses
  643. § 574. Isikute ärakuulamine
  644. § 575. Kohtumäärus
  645. § 576. Määruse muutmine ja tühistamine
  646. § 577. Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
  647. § 578. Määruskaebuse esitamine
  648. § 579. Põlvnemise tuvastamise ja kande vaidlustamise avaldus
  649. § 580. Isikute ärakuulamine
  650. § 581. Ekspertiisi määramine
  651. § 582. Kohtumäärus põlvnemise tuvastamise või vanema kande vaidlustamise avalduse kohta
  652. § 583. Määruskaebuse esitamine
  653. § 584. Tagatis hoiumeetmete rakendamise kulude katteks
  654. § 585. Isikute ärakuulamine
  655. § 586. Hoiumeetmete rakendamise määrus
  656. § 587. Hoiumeetmete kulud
  657. § 588. Pärandvara nimekiri
  658. § 589. Loa andmine kinnisasja võõrandamiseks
  659. § 590. Pärandi hooldaja aruanne
  660. § 591. Kohtu peetavad registrid
  661. § 592. Registripidamise kord
  662. § 593. Kandeavaldus
  663. § 594. Avaldust või nõusolekut asendav kohtulahend
  664. § 595. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevus
  665. § 595¹. Registrisekretäri pädevus
  666. § 596. Kandemäärus
  667. § 597. Kande tegemine
  668. § 598. Kandeavalduse menetluse peatamine seoses õigusvaidlusega
  669. § 599. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
  670. § 600. Ebaõige kande parandamine
  671. § 601. Trahvi määramine
  672. § 602. Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
  673. § 603. Nõuded määratavatele isikutele
  674. § 604. Isiku määramise kord
  675. § 605. Tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine kohtu määratud isikule
  676. § 606. Määruste kehtivus ja edasikaebamine
  677. § 607. Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine
  678. § 608. Hüvitise suuruse määramise avaldus
  679. § 609. Avalduste ühine menetlemine ning osanikele ja aktsionäridele esindaja määramine
  680. § 610. Hüvitise määramise avalduse lahendamise ettevalmistamine
  681. § 611. Asja lahendamine kohtuistungil
  682. § 612. Hüvitise suuruse kohta tehtud määruse jõustumine ja edasikaebamine
  683. § 613. Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
  684. § 614. Menetlusosalised
  685. § 615. Asja menetlemine
  686. § 616. Esialgne õiguskaitse
  687. § 617. Määruskaebuse esitamine
  688. § 618. Määruse muutmine
  689. § 618¹. Menetlus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades
  690. § 618². Menetlusosalised
  691. § 618³. Esialgne õiguskaitse
  692. § 618⁴. Asja menetlemine
  693. § 618⁵. Määruse muutmine
  694. § 618⁶. Määruse jõustumine ja määruskaebuse esitamine
  695. § 619. Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi ja muu täitedokumendi tunnustamine
  696. § 619¹. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 rakendamine
  697. § 619². Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 rakendamine
  698. § 619³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 rakendamine
  699. § 619⁴. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine
  700. § 620. Tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamine
  701. § 621. Välisriigi kohtulahendi täitmise kord
  702. § 622. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus
  703. § 623. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määrus
  704. § 624. Täidetavaks tunnistatud kohtulahendi muutmine või tühistamine
  705. § 625. Määruse peale määruskaebuse esitamine
  706. § 626. Võlgnikule tekitatud kahju hüvitamine
  707. § 627. Välisriigi muude täitedokumentide tunnustamine
  708. § 627¹. Lepitusseaduse § 2 punktides 2 ja 3 nimetatud lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitamine
  709. § 627². Muu isiku vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise avalduse esitamine
  710. § 628. Määrused sundvalitsemisel
  711. § 629. Juriidilise isiku sundlõpetamine
  712. § 629¹. Asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 650/2012
  713. § 630. Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
  714. § 631. Apellatsioonkaebuse alus
  715. § 632. Apellatsioonitähtaeg
  716. § 633. Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
  717. § 634. Apellatsioonkaebuse muutmine
  718. § 635. Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
  719. § 636. Toimiku väljanõudmine
  720. § 637. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
  721. § 638. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
  722. § 639. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
  723. § 640. Asja ettevalmistamine
  724. § 641. Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine
  725. § 642. Apellatsioonkaebuse vastus
  726. § 643. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
  727. § 644. Apellatsioonkaebusest loobumine
  728. § 645. Hagist loobumine ja kompromiss
  729. § 646. Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
  730. § 647. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  731. § 648. Asja arutamine ringkonnakohtu istungil
  732. § 649. Menetlusosalise istungilt puudumise tagajärjed
  733. § 650. Apellatsioonimenetluse uuendamine
  734. § 651. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
  735. § 652. Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
  736. § 653. Tõendite ümberhindamine
  737. § 654. Ringkonnakohtu otsuse sisu
  738. § 655. Ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamine ja jõustumine
  739. § 656. Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
  740. § 657. Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
  741. § 658. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
  742. § 659. Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  743. § 660. Määruskaebuse esitamise õigus
  744. § 661. Määruskaebuse esitamine
  745. § 662. Määruskaebuse sisu
  746. § 663. Määruskaebuse menetlemine maakohtus
  747. § 664. Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
  748. § 665. Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine
  749. § 666. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
  750. § 667. Määruskaebuse lahendamine
  751. § 668. Kassatsiooni korras edasikaebamise õigus
  752. § 669. Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
  753. § 670. Kassatsioonitähtaeg
  754. § 671. Kassatsioonkaebuse sisu
  755. § 672. Kassatsioonkaebuse lisad
  756. § 673. Vastukassatsioonkaebuse esitamine
  757. § 674. Kassatsioonkaebuse muutmine
  758. § 675. Menetlusdokumentide väljanõudmine
  759. § 676.
  760. § 677. Menetlusosalistele kassatsioonkaebusest teatamine
  761. § 678. Kassatsioonkaebuse vastus
  762. § 679. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
  763. § 680. Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised Riigikohtus
  764. § 681. Asja ettevalmistamine
  765. § 681¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
  766. § 682. Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine
  767. § 683. Kassatsioonkaebusest loobumine
  768. § 684. Hagist loobumine ja kompromiss
  769. § 685. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  770. § 686. Riigikohtusse kutsumine ja menetlusosaliste puudumine istungilt
  771. § 687. Asja läbivaatamine kohtuistungil
  772. § 688. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
  773. § 689. Riigikohtu otsuse sisu
  774. § 690. Asja üleandmine Riigikohtus
  775. § 691. Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
  776. § 692. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
  777. § 693. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
  778. § 694. Riigikohtu otsuse jõustumine ja avaldamine
  779. § 695. Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  780. § 696. Määruskaebuse esitamise õigus
  781. § 697. Määruskaebuse alus
  782. § 698. Määruskaebuse esitamine Riigikohtule
  783. § 699. Määruskaebuse sisu
  784. § 700. Määruskaebuse täitmise peatamine ja tagamine
  785. § 701. Määruskaebuse lahendamine
  786. § 702. Teistmise alused
  787. § 703. Teistmise piirangud
  788. § 704. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg
  789. § 705. Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
  790. § 706. Teistmisavalduse esitamine
  791. § 707. Teistmisavalduse sisu
  792. § 708. Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine
  793. § 709. Teistmisavalduse menetlusse võtmine
  794. § 710. Teistmisavalduse lahendamine
  795. § 711. Pädeva kohtu määramise kord
  796. § 712. Kohaldamisala
  797. § 713. Kohtute tegevuse ulatus
  798. § 714. Seaduse või vahekohtumenetluse kokkuleppe rikkumisest teatamata jätmise tagajärjed
  799. § 715. Teadete kättetoimetatuks lugemine
  800. § 716. Menetlus alaliselt tegutsevas vahekohtus
  801. § 717. Vahekohtumenetluse kokkuleppe mõiste
  802. § 718. Vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivus
  803. § 718¹. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga
  804. § 719. Vahekohtumenetluse kokkuleppe vorm
  805. § 720. Vahekohtumenetluse kokkulepe ja hagi tagamine kohtus
  806. § 721. Vahekohtu moodustamine
  807. § 722. Vahekohtunikuks nimetamise eeldused
  808. § 723. Vahekohtuniku nõusolek
  809. § 724. Vahekohtuniku nimetamine
  810. § 725. Vahekohtuniku määramine kohtu poolt
  811. § 726. Vahekohtuniku taandamine
  812. § 727. Vahekohtuniku taandamise kord
  813. § 728. Vahekohtuniku võimetus oma ülesandeid täita
  814. § 729. Vahekohtuniku asendamine
  815. § 730. Vahekohtu õigus määrata oma pädevus
  816. § 731. Hagi tagamine vahekohtus
  817. § 732. Menetluse üldpõhimõtted
  818. § 733. Vahekohtumenetluse koht
  819. § 734. Menetluse keel
  820. § 735. Vahekohtumenetluse algus
  821. § 736. Hagi ja vastus hagile
  822. § 737. Vahekohtu istung ja kirjalik menetlus
  823. § 738. Toimingu tegemata jätmise tagajärjed
  824. § 739. Vahekohtu määratud ekspert
  825. § 740. Kohtu abi tõendamistoimingute tegemisel ja muud kohtutoimingud
  826. § 741. Konfidentsiaalsuse nõue
  827. § 742. Kohaldatav õigus
  828. § 743. Otsuse tegemine vahekohtu poolt
  829. § 744. Kompromiss
  830. § 745. Vahekohtu otsuse vorm ja sisu
  831. § 746. Vahekohtu otsuse jõustumine ja toime
  832. § 747. Vahekohtumenetluse lõppemine
  833. § 748. Vahekohtumenetlus poole surma korral
  834. § 749. Otsus vahekohtu kulude kohta
  835. § 750. Vahekohtu otsuse parandamine ja täiendamine ning otsuse selgitamine
  836. § 751. Vahekohtu otsuse tühistamine
  837. § 752. Tühistamisavalduse esitamine
  838. § 753. Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine
  839. § 754. Välisriigis tehtud vahekohtu otsuse täitmine
  840. § 755. Kohtute pädevus
  841. § 756. Menetluspõhimõtted
  842. § 757. Vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise erisused
  843. § 758. Sätete kohaldamine lepinguvälistele vahekohtutele
  844. § 759. Seadustiku jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

844 provisions

§ 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades

Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Propose a change

§ 2. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Propose a change

§ 3. Õigus pöörduda kohtusse

(1) Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. (2) Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. (3) Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse.

Propose a change

§ 4. Menetlusõiguste käsutamine

(1) Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. (2) Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. (3) Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). (4) Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses.

Propose a change

§ 5. Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

(1) Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. (2) Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. (3) Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul.

Propose a change

§ 6. Menetluse aja seadus

Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Propose a change

§ 7. Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel

Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.

Propose a change

§ 8. Asja menetlemisele kohaldatav seadus

(1) Kohus lähtub asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest. (2) Menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. (3) Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses.

Propose a change

§ 9. Pädevad kohtud

(1) Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Propose a change

§ 10. Kohtu pädevuse piirang eksterritoriaalsete isikute suhtes

1) Eesti Vabariigi kohtute pädevus ei laiene: 1) Eesti Vabariigis asutatud diplomaatilise esinduse liikmele, tema perekonnaliikmele ja koduteenijale diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (RT II 2006, 16) ettenähtud ulatuses; 2) Eesti Vabariigis asutatud konsulaarasutuse liikmele konsulaarsuhete Viini konventsioonis (RT II 2006, 16) ettenähtud ulatuses; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata isikule, kui see tuleneb välislepingust, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest või seadusest.

Propose a change

§ 11. Maakohtu pädevus

(1) Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. (1¹) Maakohus ei lahenda Euroopa patendi ja ühtse toimega Euroopa patendiga seotud tsiviilasju, välja arvatud need Euroopa patendi ja ühtse toimega Euroopa patendiga seotud tsiviilasjad, mis ei kuulu ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, 20.06.2013, lk 1–40) kohaselt ühtse patendikohtu pädevusse. (2) Seadusega võib sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab.

Propose a change

§ 12. Ringkonnakohtu pädevus

Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.

Propose a change

§ 13. Riigikohtu pädevus

Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon- ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju.

Propose a change

§ 14. Menetlustoimingu kehtivus

(1) Kohus võib teha menetlustoiminguid, muu hulgas pidada kohtuistungeid, ka väljaspool oma tööpiirkonda. (2) Menetlustoimingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et toimingu oleks tööjaotusplaani kohaselt pidanud tegema teine kohtunik või kohtukoosseis. (3) Kollegiaalse kohtukoosseisu menetlustoimingu võib seaduses ettenähtud juhul teha ka korralduse alusel tegutsev kohtunik. Korralduse alusel tegutsev kohtunik on mõni selle kohtukoosseisu liige, kellel on menetlustoimingu tegemise õigus. Kohtukoosseis võib korralduse alusel tegutseva kohtuniku tehtud määrust muuta.

Propose a change

§ 15. Kohtutevaheline abi menetlustoimingu tegemiseks

(1) Kohtud osutavad tsiviilasjade lahendamisel üksteisele abi menetlustoimingute tegemiseks. Kohus pöördub abi saamiseks teise kohtu poole eelkõige juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab asja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid. (2) Menetlustoimingu tegemiseks abi taotlev kohus pöördub taotlusega kohtusse, kelle tööpiirkonnas tuleb toiming teha. (3) Abitaotluse saanud kohus (erinõude alusel tegutsev kohus) ei või abist keelduda, välja arvatud juhul, kui toimingu tegemine oleks seadusvastane. Kui taotlus on esitatud kohtualluvuselt ebaõigele kohtule, saadab see taotluse õigele kohtule. (4) Taotluse esitanud kohus ei kata menetlustoimingu kulusid. Menetlustoimingu teinud kohus esitab andmed kulude kohta taotluse esitanud kohtule ja need loetakse menetletava asja kuludeks. (5) Välisriigi kohtu taotlusel osutab Eesti kohus abi menetlustoimingu tegemiseks, kui taotletav menetlustoiming kuulub Eesti seaduse kohaselt Eesti kohtu pädevusse ega ole seadusega keelatud ja kui teisiti ei tulene seadusest ega välislepingust. Menetlustoimingu võib teha ja dokumendi võib väljastada ka välisriigi õiguse kohaselt, kui see on vajalik menetluseks välisriigis ja sellega ei kahjustata menetlusosaliste huve. (6) Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis tõendite kogumiseks abi osutamisele ja Eesti kohtu taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tõendite kogumiseks abi osutamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 02.12.2020, lk 1–39), sätestatust ei tulene teisiti. (7) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määrustega liikmesriigile pandud õigusi ja kohustusi piiriülese õigusalase koostöö reguleerimisel tsiviilasjades ./dyn=120062026021&id=114062011006;976955 täidab Justiits- ja Digiministeerium.

Propose a change

§ 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel

(1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. (2) Kehtetu

Propose a change

§ 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel

(1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.

Propose a change

§ 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel

(1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks või kui koosseisu enamus tahab muuta tsiviilkolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. (4) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest.

Propose a change

§ 19. Riigikohtu erikogu ja üldkogu

(1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule. (2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees. (3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees eesistujana; 2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist; 3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud. (4) Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui: 1) tsiviilkolleegium kogu koosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. (5) Riigikohtu erikogule või üldkogule lahendada antud asja kannab erikogule või üldkogule ette tsiviilkolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel. (6) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Riigikohtu üldkogu seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kui üldkogu ise ei ole seisukohta muutnud.

Propose a change

§ 20. Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmed

(1) Kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. (2) Kui menetlus on eeldatavasti pikaajaline, võib asja arutava kohtu esimees menetlusse kaasata varukohtunikuna teise sama kohtu kohtuniku. Varukohtunik viibib asja arutamise juures ja asendab asja menetlevat kohtunikku tema takistatuse korral. (3) Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavaid taotlusi, eelkõige lahendis vea parandamise, täiendava lahendi tegemise, lahendi avalikustamise piiramise, lahendi viivitamatu täitmise, avalduse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotlust ei pea lahendama lahendi teinud kohtunik.

Propose a change

§ 21. Nõupidamissaladus

(1) Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunikukandidaat, kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda. (2) Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

Propose a change

§ 22. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus

(1) Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega. (2) Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda. (3) Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eesistuja hääl. (4) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Kohtulahendile lisatud eriarvamus avalikustatakse koos kohtulahendiga.

Propose a change

§ 22¹. Kohtunikuabi ja muu kohtuametniku pädevus tsiviilasja lahendamisel

(1) Seaduses sätestatud juhul võib tsiviilasja kohtuniku asemel lahendada ka kohtunikuabi. (2) Kohtunikuabi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 595 lõigetes 2–4 sätestatut. (2¹) Kohtujuristi taandamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus kohtuniku taandamise kohta sätestatut. (3) Kohtunikuabi või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev muu kohtuametnik võib teha ka asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata, muu hulgas avalduse, taotluse või kaebuse käigutajätmise määruse ning määruse tähtaja andmise ja pikendamise kohta.

Propose a change

§ 23. Kohtuniku taandumise kohustus

1) Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama: 1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude; 2) oma abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase asjas, samuti abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu, registreeritud kooselu või püsiv kooselu on lõppenud; 3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas; 4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana; 5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina; 6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel; 7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

Propose a change

§ 24. Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse alusel

(1) Menetlusosaline võib käesoleva seadustiku §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist. (2) Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. (3) Taandamise alust tuleb avalduses põhistada.

Propose a change

§ 25. Kohtuniku taandamise õiguse kaotamine

(1) Menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib menetlusosaline esitada taandamisavalduse ka hiljem, kui taandamise alus tekkis pärast menetlustoimingu tegemist või kui menetlusosaline sai sellest teada pärast menetlustoimingu tegemist. Avalduses tuleb neid asjaolusid põhistada. (3) Samadel asjaoludel esitatud ja kord juba lahendatud taandamisavaldus jäetakse läbi vaatamata.

Propose a change

§ 26. Taandamisavalduse lahendamine

(1) Kui kohtunik või kohtukoosseis, kelle suhtes on taandamisavaldus esitatud, peab avaldust põhjendatuks, teeb ta määruse enda taandamise kohta. (2) Kui kohtunik ennast ei taanda või ei võta taandamisavalduse suhtes seisukohta, lahendab avalduse määrusega kohtukoosseis, kuhu taandatav kohtunik kuulub. Taandatav kohtunik otsustamises ei osale. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et taandatav kohtunik on taandatud. (3) Kui avaldus on esitatud kogu asja lahendava kohtukoosseisu või asja üksi lahendava kohtuniku taandamiseks ja nad ennast ise ei taanda, lahendab taandamise kohtu esimees. Kui taandamisavaldus on esitatud kõigi selle kohtu kohtunike vastu, otsustab taandamise järgmise astme kohtu esimees. (4) Kui taandamisavaldus esitatakse Riigikohtu asja lahendava kogu kohtukoosseisu vastu, lahendab taandamisavalduse see kohtukoosseis. (5) Kui kohtunik ennast avalduse alusel ei taanda, peab ta viivitamata teatama taandamise otsustamiseks pädevale kohtule või kohtunikule oma seisukoha taandamise aluse kohta.

Propose a change

§ 27. Taandamine avalduseta

(1) Kui kohtunik leiab ise, et esineb käesoleva seadustiku § 23 punktides 1–6 nimetatud asjaolu, mis on tema taandamise alus, teeb ta määruse enda taandamise kohta. (2) Kui kohtunik leiab ise, et esineb käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu, taotleb kohtunik enda taandamist kohtukoosseisult või kohtu esimehelt käesoleva seadustiku § 26 lõigetes 2–5 ettenähtud korras. (3) Õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud.

Propose a change

§ 28. Taandatava kohtuniku toimingud

(1) Pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist võib kohtunik teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. (2) Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised.

Propose a change

§ 29. Kohtuniku asendamine

(1) Taandatud kohtunik asendatakse esimesel võimalusel. (2) Kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu.

Propose a change

§ 30. Taandamise alusele tuginemine kaebuses

Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus.

Propose a change

§ 31. Eksperdi ja tõlgi taandamine

(1) Ekspert ja tõlk peavad taanduma ja menetlusosaline võib menetluses osaleva eksperdi või tõlgi taandada käesoleva seadustiku §-s 23 nimetatud alusel. Taandamise alus ei ole tema varasem osavõtt asjast eksperdina või tunnistajana. (2) Taandamisavaldus esitatakse eksperdi määranud või tõlgi kaasanud kohtule enne eksperdi küsitlemist või tõlgi juuresolekut vajava menetlustoimingu algust. (3) Pärast eksperdi küsitlemise alustamist või tõlgi juuresolekut vajava menetlustoimingu algust või pärast 15 päeva möödumist eksperdi või tõlgi nime teadasaamisest esitatud taandamisavaldus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui avaldaja põhistab kohtule, et ta ei ole saanud taandamise alusest mõjuval põhjusel varem teatada. (4) Taandamise alust tuleb avalduses põhistada. (5) Asja läbivaatav kohus lahendab eksperdi või tõlgi taandamise määrusega. Kui taandamisavaldus esitatakse kohtuistungil, kuulab kohus ära taandatava enda ja menetlusosaliste arvamuse. (6) Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et ekspert või tõlk kuulus taandamisele, üksnes siis, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus.

Propose a change

§ 32. Kohtu töökeel

(1) Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. (2) Kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles. Kohus võib istungil võõrkeeles antud ütlused või seletused märkida protokolli lisaks nende sisu eestikeelsele tõlkele ka nende esitamise keeles, kui see on vajalik ütluse või seletuse sisu täpseks edastamiseks. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 57 lõike 2 alusel aktsepteerib Eesti Vabariik vormide tõlget inglise keelde.

Propose a change

§ 33. Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses

(1) Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. (2) Kohus võib nõuda vandetõlgi tehtud tõlget või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. (3) Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. (4) Kohus korraldab menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Käesoleva seadustiku § 34 lõikes 4 nimetatud isikule korraldab kohus kohtulahendi tõlkimise tema soovil Eesti Vabariigi arvel, sõltumata esindaja olemasolust ja menetlusabi andmisest. (5) Käesoleva seadustiku § 681¹ alusel esitatava taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.

Propose a change

§ 34. Tõlgi osalemine menetluses

(1) Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. (2) Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamast. Kui kohtu nõudmist ei täida hageja, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. (3) Tõlki hoiatatakse enne menetluses tõlkimise alustamist, et valetõlke eest kannab ta vastutust, ja tõlk annab selle kohta allkirja. (4) Tõlk tuleb isikule tagada isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja talle eestkostja seadmise menetluses. (5) Tõlki ei kaasata menetlusse menetlusosalise lepingulise esindaja ega nõustaja jaoks.

Propose a change

§ 35. Tõlgi kaasamine kurdi, tumma või kurttumma menetlusosalise korral

Kui menetlusosaline on kurt, tumm või kurttumm, vahendatakse talle menetlust kirjalikult või kaasatakse menetlusse tõlk.

Propose a change

§ 36. Eesti keelt mittevaldava isiku vanne ja allkiri

(1) Isik, kes ei valda eesti keelt, annab vande või allkirja tema vastutuse eest hoiatamise kohta keeles, mida ta valdab. (2) Allkirjastatakse eestikeelne vande või hoiatuse tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud.

Propose a change

§ 37. Asja kohtuliku arutamise avalikkus

(1) Asja arutamine kohtus on avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kohus võib asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul, samuti alaealisel tema huvide kaitseks.

Propose a change

§ 38. Menetluse kinniseks kuulutamine

(1) Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; 2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; 5) alaealise või vaimse puudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks; 6) ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem; 7) seaduse alusel isiku eraelu- või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada; 8) posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks. (2) Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhul, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine, või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. (3) Kohus ei kuuluta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 6–8 loetletud juhtudel menetlust või selle osa kinniseks, kui sellele vaidleb vastu isik, kelle huvide kaitseks tuleks menetlus või selle osa kuulutada kinniseks.

Propose a change

§ 39. Isiku lubamine kinnisele istungile

Kohus võib kinnisele istungile lubada isiku, kellel on istungil viibimiseks õigustatud huvi või kelle istungil viibimine on ilmselt õigusemõistmise huvides. Menetlusosaliste nõusolekut ei ole selleks vaja.

Propose a change

← Find another law