(1) Vahekohtumenetluse kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus.
(2) Vahekohtumenetluse kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena.
(1) Vahekohtumenetluse kokkuleppe ese võib olla varaline nõue. Vahekohtumenetluse kokkulepe mittevaralise nõude kohta kehtib üksnes juhul, kui pooled võivad vaidluse eseme suhtes sõlmida kompromissi.
(2) Vahekohtumenetluse kokkulepe on tühine, kui selle ese on:
1) Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemise ning eluruumi vabastamise vaidlus;
2) töölepingu lõpetamise vaidlus;
3) tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus.
(3) Avalik-õiguslik varaline nõue võib olla vahekohtumenetluse kokkuleppe ese, kui pooled võivad sõlmida vaidluseseme kohta halduslepingu.
(4) Seaduses võib olla kehtestatud teatud liiki vaidluste vahekohtule lahendada andmise keeld või piirang.
(1) Vahekohtumenetluse kokkulepet, mille üheks pooleks on tarbija, ei või sõlmida enne nõude sissenõutavaks muutumist.
(2) Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist esitatakse tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erinevuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale esitada järgmine teave:
1) vahekohtu moodustamise kord, vahekohtumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kohaldatavad reeglid, sealhulgas käesoleva seadustiku § 732 lõikes 2 sätestatud eeldus;
2) vahekohtu otsuse vaidlustamise kord, samuti teave selle kohta, et kohus ei kontrolli vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel vaidluse lahendamise sisulist õiguspärasust;
3) käesoleva seadustiku § 753 lõigetes 1 ja 1¹ sätestatu, samuti teave selle kohta, et täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsusel on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime.
(3) Kui vahekohtumenetluse pool on tarbija, lepitakse vahekohtumenetluse kohana kokku tarbija elu- või töökoht vähemalt maakonna täpsusega.
(4) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pool on tarbija, peab kokkulepe sisalduma tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis.
(5) Kui tarbijaga vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisel rikuti käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, on kokkulepe tühine.
(6) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht kõnealuses kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas või kui vahekohtumenetluse kokkulepe ei sisaldu tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis, kehtib kokkulepe juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.
(1) Vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis. Vahekohtumenetluse kokkulepe võib sisalduda ka kinnituskirjas.
(2) Kehtetu
(3) Vorminõude järgimata jätmine ei mõjuta kokkuleppe kehtivust, kui pooled nõustuvad vaidluse lahendamisega vahekohtus.
(1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku.
(2) Kui vahekohtumenetluse kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada kohtule avalduse määrata vahekohtunik või vahekohtunikud erinevalt toimunud nimetamisest või kokkulepitud nimetamisreeglitest. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 15 päeva jooksul, alates ajast, mil pool sai teada vahekohtu moodustamisest.
(3) Kui pool on esitanud kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse, võib vahekohus oma menetluse peatada.
(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtunike nimetamise korra.
(2) Kui on ette nähtud kolm vahekohtunikku ja pooled ei ole nende nimetamise korda kokku leppinud, nimetab kumbki pool ühe vahekohtuniku. Nimetatud vahekohtunikud valivad kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole pool nimetanud vahekohtunikku teiselt poolelt selle kohta taotluse saamisest alates 30 päeva jooksul või kui poolte nimetatud vahekohtunikud ei suuda nende nimetamisest alates 30 päeva jooksul valida kolmandat vahekohtunikku, määrab vahekohtuniku poole avalduse alusel kohus.
(4) Kui on ette nähtud üks vahekohtunik, kelle nimetamise korda ei ole pooled kokku leppinud ega suuda kokku leppida, määrab vahekohtuniku poole avalduse alusel kohus.
(5) Kui pooled on kokku leppinud vahekohtuniku nimetamise korra ja üks pool rikub korda või kui pooled või mõlemad vahekohtunikud kokkuleppele ei jõua või kui kolmas isik ei täida talle nimetamise menetlusega pandud ülesandeid, võib kumbki pool taotleda kohtult vahekohtuniku määramist, kui vahekohtuniku nimetamise korda ei ole kokku lepitud teisiti.
(1) Kohus määrab vahekohtuniku avalduse saamisest alates 30 päeva jooksul.
(2) Kohus arvestab vahekohtunikku määrates:
1) poolte vahel vahekohtuniku suhtes kokkulepitud tingimusi;
2) asjaolusid, mis tagavad sõltumatu, erapooletu ja kompetentse vahekohtuniku määramise.
(3) Vahekohtuniku määramise määruse peale ei saa edasi kaevata.
(1) Vahekohtunikku võib taandada, kui on olemas asjaolu, mis tekitab põhjendatud kahtluse tema erapooletuses, sõltumatuses või kompetentsuses või kui tema puhul ei ole täidetud poolte vahel kokkulepitud tingimused. Pool võib taotleda tema nimetatud vahekohtuniku taandamist, kui taandamise alus on saanud talle teatavaks pärast vahekohtuniku nimetamist.
(2) Vahekohtunikukandidaat avalikustab viivitamata kõik asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses või sõltumatuses või olla muul põhjusel tema taandamise aluseks. Vahekohtunik on kohustatud pärast nimetamist kuni vahekohtumenetluse lõppemiseni pooltele viivitamata avalikustama nimetatud asjaolud, kui ta ei ole seda varem teinud.
(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtuniku taandamise korra.
(2) Kui pooled ei ole taandamise korda kokku leppinud, võib pool esitada vahekohtule taandamise avalduse vahekohtu moodustamisest alates 15 päeva jooksul või käesoleva seadustiku § 726 lõikes 1 nimetatud asjaolust teadasaamisest alates. Kui vahekohtunik ei astu ametist tagasi või kui teine pool taandamisega ei nõustu, otsustab taandamise vahekohus taandatava vahekohtuniku osavõtuta.
(3) Kui taandamist poolte kokkulepitud korra või käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole võimalik lahendada, võib pool esitada taandamisavalduse kohtule 30 päeva jooksul, alates ajast, millal ta sai teada taandamisavalduse tagasilükkamisest.
(4) Vahekohus võib kuni taandamisavalduse kohtu poolt lahendamiseni oma menetluse peatada.
§ 728. Vahekohtuniku võimetus oma ülesandeid täita
(1) Kui vahekohtunik ei saa oma ülesandeid mõistliku tähtaja jooksul täita, lõpeb tema pädevus vahekohtunikuna, kui ta astub tagasi või kui pooled lepivad kokku tema pädevuse lõppemise. Kui vahekohtunik ei astu tagasi või kui pooled ei jõua kokkuleppele tema pädevuse lõppemises, võib kumbki pool taotleda kohtult vahekohtuniku pädevuse lõppenuks tunnistamist, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira poole õigust lõpetada vahekohtunikuga sõlmitud leping.
(1) Kui vahekohtunikuga sõlmitud leping lõpeb, nimetatakse tema asemele uus vahekohtunik. Nimetamine toimub samade nõuete järgi, mida kohaldati asendatud vahekohtuniku nimetamisel. Vahekohus peatab menetluse kuni uue vahekohtuniku nimetamiseni. Pärast peatumist jätkatakse menetlust sealt, kus see pooleli jäi.
(2) Pooled võivad kokku leppida, et vahekohtunik asendatakse muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil.
(1) Vahekohtul on õigus määrata oma pädevus ja seoses sellega lahendada ka vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ja kehtivuse küsimus. Seejuures tuleb vahekohtumenetluse kokkulepet käsitada ülejäänud lepingutingimustest sõltumatu kokkuleppena.
(2) Vastuväide vahekohtu pädevuse suhtes tuleb esitada hiljemalt vastuses hagile. Vastuväite esitamist ei välista asjaolu, et pool on ise nimetanud vahekohtuniku.
(3) Vastuväide vahekohtu pädevuse piiride ületamise kohta tuleb esitada hiljemalt vahekohtumenetluse alustamisel, mille kohta pädevuse ületamist väidetakse.
(4) Vahekohus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul lubada vastuväite esitada hiljem, kui pool on jätnud selle õigel ajal esitamata mõjuval põhjusel.
(5) Kui vahekohus peab ennast asjas pädevaks, teeb ta käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt esitatud vastuväite kohta eraldi otsuse.
(6) Pool võib käesoleva seadustiku § 755 lõikes 4 nimetatud kohtult taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vahekohtu otsuse muutmist 30 päeva jooksul otsuse kirjalikult teatavakstegemisest arvates. See ei peata vahekohtumenetlust, kuid vahekohus võib sellise avalduse menetluse ajaks vahekohtumenetluse peatada.
(7) Kui vahekohus on tunnistanud end ebapädevaks, taastub tavaline kohtualluvus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui kohus on võtnud menetlusse hagi, milles palutakse tuvastada vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivus või vahekohtu õigus asja menetleda. Kohus ei või sellist hagi menetlusse võtta, kui vahekohus asjas on juba moodustatud ja ei ole oma pädevust veel eitanud.
(1) Vahekohus võib poole avalduse alusel hagi tagada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Isiklikku vabadust piiravaid hagi tagamise abinõusid ei või rakendada. Vahekohus võib nõuda mõlemalt poolelt seoses hagi tagamisega mõistliku tagatise andmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud hagi tagamise otsus täidetakse kohtu määruse alusel. Kohus teeb määruse poole avalduse alusel ja lubab hagi tagamise otsuse täitmist üksnes juhul, kui sama hagi tagamise abinõu ei ole juba kohtult taotletud. Kohus võib hagi tagamise määruse teisiti sõnastada, kui see on vajalik hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Kohtule esitatavalt hagi tagamise avalduselt tuleb anda tagatis sarnaselt kohtule esitatud hagi tagamisega.
(3) Kohus võib avalduse alusel hagi tagamise tühistada või seda muuta samal alusel ja korras kui kohtumenetluses oleva hagi tagamise.
(4) Vahekohtu pädev organ võib kuni vaidlust lahendava vahekohtu moodustamiseni edastada kohtule poole avalduse hagi tagamiseks. Avaldus lahendatakse hagi tagamise avalduse lahendamiseks seaduses sätestatud korras.
(5) Kui selgub, et hagi tagamine vahekohtumenetluses ei olnud õigustatud, peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama vastaspoolele kahju, mis on sellel poolel tekkinud hagi tagamisest või hagi tagamise abinõu rakendamise vältimiseks antud tagatisest.
(1) Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, eeldatakse, et poolte kokkulepe hõlmab ka vastava vahekohtu reglemendis või muus vahekohtumenetluse kohta käivas dokumendis ettenähtud menetlusreegleid. Kui käesolevas osas on sätestatud poole õigus esitada kokkuleppe saavutamata jäämisel menetluslikus küsimuses taotlus kohtule, võib seda teha üksnes juhul, kui vastava vahekohtu reglemendi või muu vahekohtumenetluse kohta käiva dokumendi alusel ei ole võimalik menetluslikku küsimust lahendada. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust.
(3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata.
(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtumenetluse toimumise koha. Kokkuleppe puudumise korral määrab koha selle pooltele sobivust arvestades vahekohus.
(2) Vahekohus võib vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koguneda tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamiseks, vahekohtu liikmete nõupidamiseks või asjadega või dokumentidega tutvumiseks seal, kus ta seda sobivaks peab, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Vahekohtul on poolte nõusolekul õigus lasta ühel oma liikmel tunnistajaid või eksperte ära kuulata.
(1) Pooled võivad kokku leppida vahekohtumenetluse keele. Kokkuleppe puudumise korral määrab menetluse keele vahekohus.
(2) Kokkulepitud või määratud keeles tuleb teha poolte avaldused, vahekohtu otsus ja muud vahekohtu teated ning pidada kohtuistung, kui poolte kokkuleppes või vahekohtu määruses ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Vahekohus võib nõuda kirjalike tõendite esitamist koos tõlkega poolte kokkulepitud või vahekohtu määratud keelde.
Vahekohtumenetlus algab päeval ja hagi loetakse esitatuks, kui kostja saab kätte vahekohtus vaidluse lahendamiseks esitatud hagiavalduse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Hagiavalduses märgitakse:
1) vahekohtu nimetus või vahekohtuniku nimi;
2) hageja ja kostja andmed;
3) hageja nõue;
4) asjaolud, millel nõue põhineb, ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada;
5) lisatud dokumentide nimekiri.
(2) Poolte kokkulepitud või vahekohtu määratud tähtaja jooksul peab kostja esitama hagi kohta oma seisukoha.
(3) Pool võib vahekohtumenetluse käigus oma hagi muuta või täiendada, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vahekohus ei võta hagi muutmist või täiendamist vastu, kui sellega kaasneks menetluse põhjendamatu viivitamine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka vastuhagile.
(1) Vahekohus korraldab menetluse suuliselt või kirjalikult, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui pooled ei ole istungi pidamist välistanud, peab vahekohus ühe poole avalduse alusel istungi menetluses sobival ajal.
(2) Vahekohtu istung ja tõendite uurimiseks korraldatud vahekohtu muu kogunemine tehakse pooltele viivitamata teatavaks.
(3) Kui pool on esitanud dokumendi, teeb vahekohus selle teisele poolele viivitamata teatavaks ja saadab talle dokumendi ärakirja. Eksperdiarvamusest ja muudest kirjalikest tõenditest, mida vahekohus võib otsuse tegemisel arvestada, tuleb mõlemale poolele teatada ja saata neile ärakirjad.
(1) Kui kostja jätab hagile ettenähtud ajaks vastamata, jätkab vahekohus menetlust. Kostja vastuse puudumist ei loeta hagi õigeksvõtuks.
(2) Kui pool jätab istungile ilmumata või dokumentaalse tõendi määratud tähtpäevaks esitamata, võib vahekohus menetlust jätkata ja teha otsuse vastavalt senituvastatule.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingu tegemata jätmine oli vahekohtu arvates piisavalt põhjendatud, jäetakse toimingu tegematajätmine tähelepanuta. Muus osas võivad pooled kokku leppida toimingu tegematajätmise teistsugustes tagajärgedes.
(1) Vahekohus võib määrata ühe eksperdi või mitu eksperti andma eksperdiarvamuse vahekohtu koostatud küsimustele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vahekohus võib poolelt nõuda, et see annaks eksperdile asjasse puutuvat infot ning ekspertiisiks vajalikud dokumendid või asjad.
(2) Eksperdiarvamuse andnud ekspert peab osalema istungil poole avalduse alusel või vahekohtu nõudel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Istungil võib pool esitada eksperdile küsimusi ja lubada vaidlusaluses küsimuses omapoolsel eksperdil arvamust avaldada.
(3) Vahekohtu määratud eksperdi võib taandada ja taandamisavalduse kohtule esitada samas korras vahekohtuniku taandamisega.
§ 740. Kohtu abi tõendamistoimingute tegemisel ja muud kohtutoimingud
(1) Kui vahekohus ei ole pädev tõendamis- või muud kohtutoimingut tegema, võib vahekohus või tema loal pool taotleda abi kohtult.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust lahendades järgib kohus tõendamise või muu kohtutoimingu tegemise kohta kehtivaid menetlussätteid. Vahekohtunikel on õigus osaleda kohtulikul tõendamismenetlusel ja esitada küsimusi.
(3) Kohus protokollib menetlustoimingu ning saadab protokolli ärakirja viivitamata vahekohtule ja pooltele.
(4) Vahekohus võib vahekohtumenetluse kuni kohtutoimingu tegemiseni peatada.
Vahekohtunik on kohustatud saladuses hoidma talle vahekohtuniku ülesandeid täites teatavaks saanud teavet, mille saladuses hoidmiseks on pooltel õigustatud huvi, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Vahekohus kohaldab vaidluse lahendamisel õigusakte, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Mõne riigi õigusele viitamisel eeldatakse, et kokkulepe ei hõlma selle riigi kollisiooninorme, kui pooled ei ole selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti.
(2) Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust kokku leppinud ja kohaldatav õigus ei tulene ka seadusest, kohaldab vahekohus Eesti õigust.
(3) Vahekohus võib lahendada vaidluse õigluse põhimõttel, kui pooled on selles selgesõnaliselt kokku leppinud. Kokkuleppe võib sõlmida kuni vahekohtu otsuse tegemiseni. Vaidlust õigluse järgi lahendades ei või kõrvale kalduda selle riigi õiguse imperatiivsetest sätetest, mida kohaldataks vaidluse lahendamisel õigluse põhimõttes kokku leppimata.
(4) Vahekohus arvestab vaidlust lahendades lepingutingimusi ja tavasid käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul niivõrd, kuivõrd seda lubab kohaldatav õigusakt.
(1) Kui menetluses osaleb mitu vahekohtunikku, on otsus tehtud, kui selle poolt hääletab vahekohtunike enamus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Kui üks vahekohtunikest keeldub otsuse tegemisel osalemast, võivad ülejäänud vahekohtunikud teha otsuse temata, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kavatsusest teha otsus keeldunud vahekohtunikuta tuleb pooltele eelnevalt teatada.
(3) Üksikute menetlusküsimuste osas võib teha otsuseid või korraldusi vahekohtu eesistuja, kui teda on selleks volitanud pooled või vahekohtu teised liikmed.
(1) Vahekohus lõpetab menetluse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vahekohus vormistab poolte avalduse alusel kompromissi kokkulepitud sõnastuses vahekohtu otsusena, kui kompromissi sisu ei ole vastuolus avaliku korraga või heade kommetega. Otsusele kirjutavad alla ka pooled.
(2) Kokkulepitud sõnastuses tehtud vahekohtu otsus väljastatakse pooltele ja otsusest peab nähtuma, et tegu on vahekohtu otsusega. Sellisel vahekohtu otsusel on samasugune õigusjõud nagu vahekohtu tavalisel otsusel.
(3) Kui poole tahteavalduse kehtimiseks on vaja avaldus notariaalselt tõestada, loetakse notariaalne tõestamine kokkulepitud sõnastuses tehtud vahekohtu otsuse korral asendatuks, kui tegemist on Eestis tehtud vahekohtu otsusega, mis on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 6¹ kohaselt.
(1) Vahekohus määrab otsuse tegemise aja ja teeb selle pooltele teatavaks.
(2) Vahekohus teeb otsuse kirjalikult ja vahekohtunik kirjutab otsusele alla. Kui otsuse teeb mitu vahekohtunikku, piisab enamuse allkirjadest, kui näidatakse allkirja puudumise põhjus.
(3) Hääletamisel vähemusse jäänud vahekohtuniku eriarvamus esitatakse vahekohtuniku soovil pärast allkirju ja sellele kirjutab alla eriarvamusele jäänud vahekohtunik.
(4) Vahekohtu otsust tuleb põhjendada, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti või kui tegu on kompromissil põhineva otsusega.
(5) Vahekohtu otsuses tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja vahekohtumenetluse koht.
(6) Vahekohus toimetab otsuse ärakirja pooltele kätte otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
(1) Vahekohtumenetlus lõpeb, kui vahekohus on teinud sisulise otsuse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse.
(2) Vahekohus lõpetab otsusega menetluse, kui:
1) hageja võtab hagi tagasi, välja arvatud juhul, kui kostja sellele vastu vaidleb ja vahekohus tunnustab kostja õiguslikku huvi vaidluse lõpliku lahendamise vastu;
2) pooled lepivad kokku menetluse lõpetamises;
3) pooled ei osale menetluses;
4) vahekohus on seisukohal, et menetlust on võimatu jätkata vahekohtumenetluse kokkuleppe lõppemise või vahekohtunike häälte võrdse jagunemise tõttu või muul põhjusel.
(3) Vahekohtumenetluse lõppemisega lõpeb ka vahekohtuniku pädevus. See ei välista ega piira vahekohtuniku õigust ja kohustust täita edasi seaduses ettenähtud ülesandeid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud juhul ei saa lõpetatud vahekohtumenetlust uuesti alustada.
(1) Vahekohtumenetluse kokkulepe ega vahekohtumenetlus ei lõpe poole surma tõttu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Poole surma korral peatab vahekohus menetluse enda määratud ajaks. Tähtaega võib surnud poole õigusjärglase avalduse alusel pikendada.
(3) Pärast peatamist jätkatakse menetlust pooleli jäänud kohast, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(1) Vahekohus otsustab vahekohtu otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(2) Kui kulude suurust ei ole kindlaks tehtud või kui see on võimalik alles pärast vahekohtumenetluse lõppemist, otsustatakse see eraldi vahekohtu otsuses.
§ 750. Vahekohtu otsuse parandamine ja täiendamine ning otsuse selgitamine
(1) Vahekohus võib poole avalduse alusel:
1) parandada vahekohtu otsuses esinevad arvutus-, kirja- ja muud sarnased vead;
2) selgitada otsust taotletavas osas;
3) teha täiendava otsuse nõude kohta, mis küll vahekohtumenetluses esitati, aga mida otsuses ei ole lahendatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teist tähtaega.
(3) Vahekohus saadab otsuse täiendamise või selgitamise taotluse teadmiseks ka teisele poolele.
(4) Vahekohus teeb esialgse otsuse parandamise või selgitamise osas 30 päeva jooksul, täiendamise osas 60 päeva jooksul avalduse saamisest alates.
(5) Vahekohus võib otsust parandada ka poole avalduseta.
(6) Vahekohtu otsuse parandamisele, selgitamisele ja täiendamisele kohaldatakse vahekohtu otsuse vormi ja sisu kohta sätestatut.
(1) Kohus tühistab Eestis tehtud vahekohtu otsuse poole avalduse alusel, kui pool tõendab, et:
1) vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlminud isiku teovõime oli piiratud;
2) vahekohtumenetluse kokkulepe on tühine Eesti õiguse kohaselt või muu riigi õiguse kohaselt, kelle õiguse alusel on pooled otsustanud hinnata vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust;
3) poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest või kui ta ei ole saanud muul põhjusel esitada ega kaitsta oma seisukohti;
4) vahekohtu otsus käsitleb vaidlust, mida ei ole vahekohtumenetluse kokkuleppes nimetatud või mis ületab vahekohtumenetluse kokkuleppes määratud piire;
5) vahekohtu moodustamine või vahekohtumenetlus ei vastanud käesolevas osas sätestatule või lubatud pooltevahelisele kokkuleppele ja võib eeldada, et see on oluliselt mõjutanud vahekohtu otsust.
(2) Kohus tühistab vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel, kui kohus teeb kindlaks, et:
1) vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus;
2) vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega.
(3) Kui vahekohtu otsuse tühistamist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ning otsusega on lahendatud mitu nõuet, millest osa oli vahekohtu pädevuses, tühistab kohus otsuse nende nõuete osas, mis ei olnud vahekohtu pädevuses.
(4) Kohus võib poole avalduse alusel tühistada vahekohtu otsuse ja saata asja tagasi vahekohtusse, kui see on mõistlik.
(5) Eeldatakse, et vahekohtu otsuse tühistamine ei too kaasa vahekohtumenetluse kokkuleppe tühisust.
(1) Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse võib esitada kohtule vahekohtu otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui pärast otsuse kättetoimetamist esitatakse avaldus vahekohtu otsuse parandamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks, pikeneb tähtaeg avalduse kohta tehtud otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva võrra.
(2) Otsuse tühistamise avaldust ei saa esitada, kui kohus on otsust tunnustanud või selle täidetavaks tunnistanud.
§ 753. Eestis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamine ja täitmine
(1) Vahekohtu otsust tunnustatakse Eestis ja täitemenetlus vahekohtu otsuse põhjal toimub üksnes juhul, kui kohus on otsust tunnustanud ja tunnistanud otsuse täidetavaks.
(1¹) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse, ilma et kohus seda tunnustaks ja täidetavaks tunnistaks.
(2) Kohus jätab vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistab vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks.
(3) Kohus ei arvesta vahekohtu otsuse tühistamise alust, millest tulenevalt saab otsuse tühistada üksnes poole avalduse alusel, kui avaldust vahekohtu otsuse tühistamiseks ei ole esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.
§ 754. Välisriigis tehtud vahekohtu otsuse täitmine
(1) Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele.
(2) Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
(3) Kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks.
(1) Käesoleva osa kohaselt kohtule esitatava avalduse lahendab vahekohtumenetluse kokkuleppes nimetatud maakohus, kokkuleppe puudumise korral aga maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht.
(1¹) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe üheks pooleks on tarbija, lahendab käesoleva osa kohaselt kohtule esitatava avalduse maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht.
(1²) Vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse lahendab Pärnu Maakohus.
(2) Kui vahekohtumenetluse koht ei ole Eestis, otsustab seadusega kohtu pädevusse antud küsimuse Harju Maakohus.
(3) Tõendamismenetluse või muu kohtutoimingu puhul on vahekohut kohtualluvuse järgi pädev abistama maakohus, kelle tööpiirkonnas tuleb toiming teha.
(4) Vahekohtu otsuse tühistamise avaldus esitatakse vahekohtumenetluse kokkuleppes märgitud ringkonnakohtule, kokkuleppe puudumise korral aga ringkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. Omal algatusel saab vahekohtu otsuse tühistada ka vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldust lahendav maakohus.