(1) Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata dokumentide või nende lisade suhtes, mis on teistel menetlusosalistel olemas originaali või ärakirjana. Sel juhul tuleb kohtule ka teatada, milliste menetlusdokumentide ärakirjasid ei esitata ja miks menetlusosaline arvab, et need on teisel menetlusosalisel olemas.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata dokumentide elektroonilisel esitamisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui advokaat saadab menetlusdokumentide ärakirjad teist menetlusosalist esindavale advokaadile ja kinnitab seda kohtule.
(4) Kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba.
(5) Kehtetu
(1) Kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
(2) Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta.
(1) Tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Käesolevas peatükis kohtule ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad ka erinõude alusel tegutseva kohtu ja korralduse alusel tegutseva kohtuniku kohta.
(1) Kohus määrab taotluse või avalduse lahendamiseks kohtuistungi, kui avaldust või taotlust ei saa lahendada kohtuistungit pidamata.
(2) Kohtuistungi aeg määratakse viivitamata pärast avalduse või taotluse ja sellele vastuse saamist või vastamiseks antud tähtaja möödumist. Kohus võib määrata kohtuistungi aja kindlaks ka enne vastuse saamist või vastamiseks antud tähtaja möödumist, kui võib eeldada, et sõltumata vastusest on asja lahendamiseks vajalik kohtuistung, või kui istungi kohene kindlaksmääramine on vastavalt asjaoludele muul põhjusel mõistlik. Kui kohus vastust ei küsi, määrab ta kohtuistungi aja viivitamata pärast avalduse või taotluse saamist.
(3) Kohtuistungi aja määramisel küsitakse ja arvestatakse võimaluse korral menetlusosaliste arvamust.
§ 343. Kohtukutsete saatmine ja istungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel
(1) Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda.
(2) Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem.
(3) Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.
(1) Kohtukutses märgitakse vähemalt:
1) kohtusse kutsutava isiku nimi;
2) kohtu nimetus ja aadress;
3) kohtuistungi aeg ja koht;
4) asja põhisisu;
5) kellena isik välja kutsutakse;
6) kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest;
7) kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed.
(2) Kui menetlusosaline kutsutakse hagimenetluses Riigikohtu istungile ja kohtukutset ei edastata vandeadvokaadile, märgitakse kutses ka, et menetlusosaline võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
(3) Kui isikule edastatakse kohtukutse selles tsiviilasjas esimest korda, märgitakse kutses kohustus võtta kohtuistungile kaasa isikut tõendav dokument. Esindajale asjas esimese kohtukutse saatmisel märgitakse kutses esindaja kohustus võtta kohtuistungile kaasa esindusõigust tõendav dokument, välja arvatud juhul, kui esindajaks on advokaat.
(4) Tunnistajale edastataval kohtukutsel viidatakse ka tunnistaja õigusele saada tunnistajatasu ja kulutuste hüvitamise õigusele.
(5) Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud.
(6) Kohtukutse ühtse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=120062026021&id=113022018009 määrusega.
(7) Kohtukutse ei pea olema käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 ettenähtud vormis, kui see antakse üle kohtuistungil või kui kohtuistungil võetakse isikult protokolli allkiri kohtuistungi toimumise aja kohta. Vajaduse korral selgitab kohus kohtukutsega seotud asjaolusid.
Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.
§ 346. Menetlusosaliste isiklik kohalolek kohtuistungil
(1) Kohus võib määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.
(2) Abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus.
(3) Isiklikult kohtusse ilmumise kohustus tehakse kutsega teatavaks menetlusosalisele isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja.
(4) Kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Abielu- ja põlvnemisasjas on kohtul ka sel juhul õigus poolt trahvida ja tema suhtes sundtoomist kohaldada.
(1) Kui kohus istungisaali siseneb või sealt lahkub, tõusevad saalisviibijad püsti.
(2) Kohtuistungi avamisel teatab kohus, millist asja arutatakse. Kohtuistungi alguses teeb kohus kindlaks:
1) kes väljakutsutud isikutest on kohtuistungile ilmunud ja nende isikusamasuse;
2) kas istungilt puuduvatele isikutele on kohtuistungi toimumisest seaduse kohaselt teatatud või kas neid on seaduse kohaselt kohtusse kutsutud;
3) kas menetlusosaliste esindajatel on olemas esindusõigus.
(3) Asja arutamise kohtuistungil selgitab kohus sissejuhatavalt menetluse sisu ning menetluslikku olukorda.
(4) Kui istung korraldatakse üksnes kohtulahendi kuulutamiseks, ei ole kohalolijate tuvastamine ja kontroll vajalik.
(5) Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus menetlusosalisele või tema esindajale kohtuistungil menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. Kui menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi on kord selgitatud, ei pea seda hiljem kordama.
(1) Kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust.
(2) Kohus hoolitseb selle eest, et asja arutatakse ammendavalt ja edasi lükkamiseta.
(3) Enne poole taotluse lahendamist kuulab kohus ära teiste menetlusosaliste arvamuse selle kohta. Kohus tagab, et menetlusosalistel on iga asja lahendamiseks olulise asjaolu suhtes võimalik avaldada oma arvamust.
(4) Kui menetlusosalist esindab teine isik, tuleb menetlusosalise nõudmisel anda sõna ka isiklikult menetlusosalisele endale.
(5) Kui asja arutab kollegiaalne kohtukoosseis, on kohtu õigused kohtuistungi korraldamisel eesistujal. Eesistuja annab teistele kohtukoosseisu liikmetele nende soovil võimaluse esitada küsimusi.
(1) Asja arutamine kohtuistungil on suuline, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Kohtule esitatud ja menetlusosalistele edastatud avaldusi, taotlusi ja muid dokumente loetakse kohtuistungil ette üksnes juhul, kui asjas omab tähendust etteloetava avalduse sõnastus või kui kohus peab seda muul põhjusel vajalikuks. Muul juhul üksnes viidatakse dokumentidele.
(1) Kohus võib korraldada istungi menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või nõustajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võib kuulata üle ka eemalviibiva tunnistaja või eksperdi ning eemalviibiv menetlusosaline võib esitada neile küsimusi.
(3) Menetluskonverentsina korraldatud kohtuistungil peab olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning võtta seisukoht teiste menetlusosaliste avalduste ja taotluste suhtes, samuti muud kohtuistungi tingimused nii pildi kui heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest kohtule ja vastupidi. Poolte ja tunnistaja nõusolekul, hagita menetluses üksnes tunnistaja nõusolekul, võib tunnistajat menetluskonverentsi korras üle kuulata ka telefoni teel.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada täpsemaid tehnilisi nõudeid kohtuistungi menetluskonverentsina pidamisele.
(1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.
(2) Kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha.
(3) Kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks.
§ 352. Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine
(1) Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist.
(2) Kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui kohtuistungil on tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult istungile ilmuma. Asja arutamise edasilükkamise aluseks ei ole asjaolu, et sellel ei osale iseseisva nõudeta kolmas isik.
(3) Kohus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võimaluse korral kohe uue istungi menetluse jätkamiseks. Uus istung asja arutamise jätkamiseks korraldatakse menetlusosaliste arvamust mõistlikult arvestades võimalikult kiiresti.
(4) Asja läbivaatamise edasilükkamise korral võib kohus ära kuulata istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning kuulab ära tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse, eelkõige kui neil isikutel ei ole võimalik ilmuda hilisemale kohtuistungile ülemääraste kulutusteta või kui see on neile muul viisil ebasobiv. Kui nende isikute ärakuulamisega on tingimata seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming, tehakse ka see toiming.
(5) Kui asja arutamine lükatakse maakohtus poolte nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, võib pool esitada määruse peale määruskaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine on edasi lükatud põhjendamatult pikaks ajaks. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(6) Kohtuistungi või muu menetlustoimingu edasilükkamise taotluse lahendab kohus viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi.
§ 353. Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral
(1) Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.
(3) Kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Kutse toimetatakse koos avaldusega kätte õigusjärglasele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul toimetatakse kutse kätte nii õigusjärglasele kui esindajale.
(4) Kui üldõigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kohtuistungile ei ilmu, loetakse väidetav õigusjärglus vastaspoole avalduse alusel tema poolt omaksvõetuks ja asja arutamist jätkatakse.
§ 354. Menetluse peatumine tsiviilkohtumenetlusteovõime kaotuse tõttu
(1) Kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või kui tema seaduslik esindaja sureb või seadusliku esindaja esindusõigus lõpeb, ilma et pool oleks muutunud teovõimeliseks, peatub menetlus, kuni seaduslik esindaja või uus seaduslik esindaja teatab kohtule enda määramisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.
(3) Kui seaduslik esindaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud juhul määratud, kuid ta ei teata määramisest kohtule ja vastaspool teatab kohtule oma soovist menetlust jätkata, jätkub menetlus, kui kohus on teate seaduslikule esindajale kätte toimetanud.
Kohus võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline.
§ 355¹. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu
Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada kuni takistuse äralangemiseni, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.
(1) Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.
(2) Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.
(3) Kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust, peatab kohus menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
(4) Kohus peatab menetluse nõutavaks ajaks, kui Finantsinspektsioon taotleb seda finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel.
(5) Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 681¹ alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni.
(1) Kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu.
(2) Kui menetlus peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt.
(3) Menetluse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks.
§ 358. Menetluse peatumise ja peatamise tagajärjed
(1) Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.
(2) Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks.
(3) Menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist.
(4) Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 356 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist.
§ 359. Menetluse peatamine poolte ühisel taotlusel või mõlema poole puudumisel kohtuistungilt
(1) Kohus võib menetluse peatada poolte ühisel taotlusel, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu või muul mõjuval põhjusel, samuti mõlema poole puudumisel kohtuistungilt.
(2) Menetluse peatamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjuta menetlustähtaegade kulgemist.
§ 360. Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamine
(1) Kohus peatab menetluse määrusega.
(2) Maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(1) Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.
(3) Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
(4) Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
(1) Hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungil esitatud nõue või taotlus loetakse esitatuks ajal, kui see avaldatakse kohtuistungil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel.
(1) Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
(2) Kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (§ 406), tuleb seda hagis märkida.
(2¹) Kui hageja ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seadustiku § 407 kohaselt, tuleb seda hagis märkida.
(3) Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.
(4) Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.
(5) Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.
(6) Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.
§ 364. Hagi vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks
(1) Hageja võib hagiavalduses nõuda varakogumi väljaandmiseks või vara seisu kohta teavet andma kohustatud kostjalt vara nimekirja esitamist.
(2) Hageja võib nõuda vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta aru andma kohustatud kostjalt korrastatud arvestuse esitamist sissetulekute või kulude kohta ja sellega seotud dokumentide ja muude tõendite esitamist.
(3) Kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimekirjas või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuses märgitud andmete suhtes põhistatud kahtlus, et see ei ole õigesti või piisavalt hoolsalt koostatud, võib ta nõuda kostjalt ka vande andmist arvestuse või nimekirja õigsuse kohta kostjale teadaolevate andmete kohaselt. Vande andmine toimub vande all seletuse andmiseks ettenähtud korras.
(4) Kui hageja esitab hagi nii raha saamiseks või muu teo tegemiseks kui ka sellega seotud vara nimekirja või arvestuse esitamiseks sissetulekute või kulude kohta või vande andmiseks, võib hageja jätta oma raha maksmisele või muu teo tegemisele suunatud nõude nimekirja või arvestuse esitamiseni või kinnituse andmiseni või selle nõude suhtes osaotsuse tegemiseni täpselt määratlemata.
§ 365. Tähtaja määramise ja kahju hüvitamise täiendavad nõuded
(1) Hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja.
(2) Kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist.
Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
(1) Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
(2) Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
§ 369. Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumist
Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
(1) Hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta.
(2) Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.
(1) Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui:
1) kohus ei ole pädev asja lahendama;
2) hagi ei allu sellele kohtule;
3) kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast;
4) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise;
5) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel;
6) üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel;
7) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas;
8) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust;
9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid;
10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu;
11) hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist;
12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
(2) Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui:
1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust;
2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada;
3) avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu või avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõudes kohtumenetluse algatamine on kuritarvituslik.
(1) Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
(2) Kehtetu
(3) Kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist.
(4) Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
(5) Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.
(6) Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
(7) Kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut.
(8) Kui kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi.
(1) Kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui:
1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;
2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise;
3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
(2) Vastuhagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võetakse see ühisesse menetlusse põhihagiga üksnes juhul, kui vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates asja lahendamise huvides.
(3) Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.
Kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.
(1) Kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks.
(2) Kohus võib hagide eraldamise tühistada, kui selgub, et eraldamine ei olnud põhjendatud.
(1) Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.
(2) Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
(3) Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust.
(4) Hagi muutmiseks ei peeta:
1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;
2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist;
3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.
(5) Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.
(1) Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
(2) Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel.
(3) Tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tingimuslikku nõuet ei tagata, kui tingimus ei saabu eeldatavasti menetluse aja kestel.
(4) Ringkonnakohus ja Riigikohus lahendavad hagi tagamise ja hagi tagamise määruse muutmise ja tühistamise taotlused, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus.
(5) Hagi tagamise abinõu võib rakendada ka sama hageja mitme nõude tagamiseks sama kostja vastu.
(6) Hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega.